Kalavarud rendile – anda või mitte anda? (1)

Kalavarud rendile – anda või mitte anda?

 

Keskkonnaministeerium on algatanud mõttevahetuse teemal, kas anda rendile mõne veekogu kalavaru majandamise õigus. Oleme küsitluslehed saatnud ennekõike harrastus- ja kutseliste kalastajate, kalaspordiseltside ja teiste samalaadsete ühenduste esindajatele, kuid ootame märksa laiema avalikkuse arvamust.

Taolise arutluse ajendiks on see, et maapiirkondades otsitakse lisaks põllumajandustootmisele uusi tegevusalasid. Üheks alternatiiviks on turismi ja puhkemajanduse arendamine, rõhuasetusega just veekogudele ja kalapüügile. Ettevõtjate arvates on arendustegevus tulemuslikum, kui nad saaksid rendile võtta ühe (või mitme) veekogu kalavaru majandamise õiguse.

Rentimise plussid ja miinused

Praegu tegeleb riigi nimel kalavaru majandamisega Keskkonnaministeerium. Kalavaru majandamine hõlmab kala asustamist veekogusse varu taastamise, parandamise või veekogu rikastamise eesmärgil ning varu kasutamise ja kaitse korraldamist püügiregulatsioonide kehtestamise ja nende täitmise kontrollimise kaudu.

Kalavarude majandamise õiguse üleandmisel on nii häid kui ka vähem häid külgi. Kindlasti on hea see, kui rentniku näol tekib veekogule kindel majandaja, kes hakkab plaane tegema ja investeerima tulevikku silmas pidades. Tänu sellele leiab veekogu kui loodusressurss mitmekesisemat kasutamist. Vähetähtis pole seegi, et veekogu senisest aktiivsem kasutamine loob juurde töökohti, hoogustab kohalikku koostööd ja kogu piirkonna arengut.

Samas on ka mitmeid küsitavusi, mis selle kavatsuse hoogu maha tõmbavad või selle isegi kahtluse alla seavad. Näiteks see, et lepingutingimused ei pruugi arvestada tegelikku olukorda (kalavaru ei vasta arvestustele, röövpüüdjaid ei suudeta ohjata jne). Seega võib rendilevõtjate jaoks vägagi küsitavaks osutuda majanduslik tasuvus. Ka võib juhtuda, et kohalikud huvigrupid ei suuda järvi majandamisele võtta, seda teevad mujalt pärit ettevõtjad, kes ei pruugi kasutada kohalikku tööjõudu (palkavad mujalt).
Nagu iga ettevõtlus, eeldab ka kalavarude majandamine korralikku algkapitali, kogemusi ja head äriplaani – paraku Eestis sellealased kogemused puuduvad.

Samuti napib kohalikel elanikel teadmisi kalandusega seotud puhkemajanduslike teenuste osutamiseks ja koostöövalmidust. Arvestada tuleb sellegagi, et kalandusega seotud tegevused on valdavalt hooajalised. Eks neid plusse ja miinuseid on teisigi. Põhjalikumalt saab ennast selle teemaga kurssi viia Keskkonnaministeeriumi kodukülje kaudu (http://www.envir.ee/404443).

Rentida või mitte rentida?

Praegu on otsustamise aeg. Mida rohkem arvamusi, seda laiapõhjalisem seisukoht kujuneb. Keskkonnaministeerium palub kõigil huvilistel vastata neljale küsimusele:

1. Millistel veekogudel teie arvates võiks kalavarude majandamise õiguse rendile anda?

2. Milliste püügivahenditega püüki võiks rendile antud veekogudel lubada ja kas nendel veekogudel peaks toimuma üksnes harrastuslik kalapüük, kutseline kalapüük või mõlemad?

3. Kas veekogude rendile andmine on teie arvates üldse vajalik?

4. Millised on teie arvates veekogude rendile andmise plussid ja miinused?
Vastuseid ootame aprilli lõpuni Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonda Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-posti aadressil herki.tuus@envir.ee.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 65 korda, sh täna 1)