Heal pühal mitu nime

Heal pühal mitu nime

 

Ülestõusmispühad, lihavõttepühad, munadepühad,
kevadpühad… Nii mitu nime on pühadel, mille tähistamisel on välja kujunenud mitmed traditsioonid, kuid mille algne tähendus kipub varju jääma.

Ülestõusmispühadele eelneb vaikne nädal, mil pärimuste järgi on keelatud müratekitavate tööde tegemine. Suurel neljapäeval tehtul arvatakse olevat eriline mõju. Jeesus jagas oma jüngritega viimast korda leiba ja veini. Suur reede on kristlastele kõige sügavam leinapäev, sel päeval löödi Jeesus risti ning ta suri. Vaikne laupäev on ootuse päev, mil ei kasvanud isegi rohi. Sellele järgneb 1. ja 2. ülestõusmispüha, mille sõnumiks on Kristuse ülestõusmine.

Lihavõttepühadele eelneb paastuaeg, mis algab vastlapäevast ja kestab 1. ülestõusmispühani.

Pärast paastuaja võis jälle liha võtta. Tänapäeval ei tähenda paast ilmtingimata söögist loobumist, vaid endasse vaatamist – mõtete puhastumist.

Munadepühadel koksitakse ülestõusmispühapäeva hommikul värvilisi kanamune. Rahvatarkus ütleb, et enne koksimist tuleb mõelda üks soov ja kui muna koksimisel terveks jääb, läheb soov täide.

Kevadpühadel tähistatakse looduse uude ellu ärkamist. Ilmad lähevad pikemaks, päike paistab soojemalt, rohulibled leiavad üha kiiremini tee mustast mullast valguse kätte.

Kuressaare ametikoolis oli esmaspäevast kolmapäevani kevadpühade nädal, mille raames viidi läbi mitmeid temaatilisi üritusi.

Teemapäevade eestvedajad Õile Aavik ja Reet Truuväärt leiavad, et kolme päeva jooksul toimunud üritus oli hea võimalus õpilaste praktiliste oskuste arendamiseks. Kahjuks ei võimalda õppetöögraafik korraldada seda üritust järgmisel nädalal, kui kirikukalendri järgi oleks õige aeg rõõmustamiseks, ütles Truuväärt.

Esmaspäev oli munaroogade päev, mil põhikoolijärgse teise kursuse kokad valmistasid kutseõpetaja Maime Koppeli valvsa pilgu all mitmeid isuäratavaid toite kanamunadest.

Õigel ajal õigesse kohta sattunud inimesed võisid lasta hea maitsta täidisega ja naturaalsel omletil, kooreta keedetud munadel, munapudrul, kuninglikul munaroal, marmor- ja šoti munadel.

Viimast kahte on muuseas väga lihtne ka kodus valmistada. Marmormunade puhul pole kokaõpilase Peeter Berensi sõnul muud vaja teha, kui panna munad keema, toksida noaga sisse praod ning lisada veele tumedat teed ja kaneeli. Hiljem tuleb koore alt välja marmorimustriline keedumuna.

Šoti munade jaoks tuleb Egert Fedorovi õpetuse kohaselt munad keeta ja koorida, seejärel mätsida ümber muna eelnevalt maitsestatud hakkliha ning keerata pall kahekordsesse toidukilesse ja uuesti keema, nii 6-10 minutiks.
Ametikooli fuajees võis nautida ka õpilaste poolt kujundatud lihavõtteteemalisi lauakaunistusi. Kasutatud oli värvilisi sulgi, kevadisi lilli, erksaid kangaid ja maalitud mune.

Teisipäeval oli võimalik kaeda ja natuke maitstagi näituselauale pandud baabat, kulitši, küpsetatud seasinki, täidetud mune, lihevõttesaia, pašat ja lihavõttejänkusid. Kokapoiste hinnangul oli kõige keerulisem, kuid samas huvitavam valmistada pašat, millest varem oldi küll kuuldud, kuid mitte kunagi valmistatud. Toidud olid asetatud keraamikaõpilaste poolt valmistatud kandikutele.

Kogu seda tralli jälgis Jänes Juss. Kolmapäeva märksõnaks oli „nunnud munad”. Munavärvimisvõistlusel said kõik soovijad katsetada oma käelisi oskusi.

Alternatiivmunade konkursile oli esitatud kõikvõimalikes suurustes ja materjalidest mune. Oli mune kivist ja puust, paberist ja luust, okstest ja paadist, kummist ja traadist, sulest ja rauast, lõngast ja lauast…
Mõlema konkursi tulemustest saab lugeda järgmise nädala Oma Saarest.
Kevadisi pühi!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 139 korda, sh täna 1)