Leiti kaart, millel Stalin kavandas sõjajärgse Euroopa piire

Leiti kaart, millel Stalin kavandas sõjajärgse Euroopa piire

 

Saksa kvaliteetleht Frankfurter Allgemaine Zeitung teatas, et Venemaa riiklikus arhiivis leiti kaart, millel Jossif Stalin kavandas sõjajärgse Euroopa uusi riigipiire. Kaardile on märgitud ka Poola-Saksa piiri esialgne variant, mis on joonistatud diktaatori käega aasta enne Teise maailmasõja lõppu.

Sel kaardil on näha, et alguses kavatses Stalin Alam-Sileesia jätta Saksamaale (nii oli see olnud ka enne sõja puhkemist). Kuid umbes poole aasta pärast muutis Stalin ootamatult oma seisukohta ja Alam-Sileesia anti Poolale. Sellel ootamatul meelemuutusel oli oma kindel, isegi tark ja väga kaugele ulatuvate tagajärgedega loogika – Saksamaa põliste alade Poola külge liitmine sidus Varssavi tugevalt Moskvaga, sest just Nõukogude Liidust sai nüüd ja edaspidi Poola territoriaalse terviklikkuse tagatisriik.

Vaid üks käeliigutus

Moskva ühest riiklikust arhiivist välja tulnud geograafiline kaart on dateeritud 1944. aasta suve kuupäevaga. Kaart näitab selgesti, et Stalin mängis neil aastatel pearolli küsimuses, kuidas Kesk- ja Ida-Euroopat pärast Natsi-Saksamaa lüüasaamist ümber kujundada. Ajaleht Frankfurter Allgemaine kirjutab, et Nõukogude diktaatori sellise omavolilise tegevuse tagajärjeks oli inimeste (peamiselt sakslaste) massiline küüditamine.

Stalini käega kaardile joonistatud Saksamaa ja Poola eraldusjoon erineb oluliselt sellest, kus paikneb kahe maa vahel piir praegu. Vastavalt „Kremli mägilase” tookordsetele ettekujutustele pidi kogu Alam-Sileesia jääma Saksamaale, kuid Wroclaw (sks k Breslau) pidi kahe riigi vahel jagatama.

(Umbes nii, nagu praegu Eesti ja Läti jagavad Valga linna omavahel.)
Sel ajal Stalin veel mõtles, et piir saab kulgema mööda jõgede Oder-Nysa Klodzka liini pidi. Kuid mitte hiljem kui 1944. aasta lõpus või 1945. aasta alguses muutis „generalissimus” ootamatult oma meelt ja ta eelistas seda Saksa-Poola piiri, mis kulgeb jõgede Oder-Neisse-Lužicka liini pidi.

Sealtpidi kulgeb Saksa-Poola piir ka nüüd ja see asub eelpool nimetatud piirist umbes 200 km lääne pool. Järelikult otsustas Stalin, et pärast Kolmanda Reichi lõplikku kokkuvarisemist pidi Sileesiast tervikuna saama sõjajärgse Poola riigi osa.

Klassikaline imperaator

Võib oletada, et täna, rohkem kui 60 aastat hiljem ei paku ajaloolastele enam huvi Stalini otsuse sisuline külg. Palju huvitavamad on suure liidri ja „kõigi rahvaste isa” tegutsemismotiivid. Võib vaid öelda, et Stalin oli klassikaline imperaator, kes käitus põhimõttel: „Jaga ja valitse!”

Nõukogude liidri mõtteloogikat kommenteeris Saksa ajalehes avaldatud kaardi alusel Poola ajaloolane Bogdan Musial. Diktaatori arvates pidi Saksa-Poola uus piir üldjoontes kulgema mööda Oderi jõge. Kuid uue piiri nö läänepoolsema variandi (nn Oder-Neisse liin, mis kulges Görlitze linna vahetust lähedusest mööda) avalikustas Stalin alles 1945. aasta veebruari alguses Jalta konverentsil. Siis olid lääneriikide liidrid (Roosevelt ja Churchill) tema ettepanekule kategooriliselt vastu.

1945. aasta suvel toimunud Potsdami konverentsil õnnestus Stalinil oma seisukohta veenvalt kaitsta, plaan läbi suruda. Poola ajaloolane arvab, et niimoodi Stalin nö sidus Poola riigi Nõukogude Liidu külge.

Andes Poolale Saksamaa põlised alad, tekitas ta kahe riigi suhetes potentsiaalse territoriaalprobleemi, mille tagatisriigiks oli Nõukogude Liit. „Siitpeale oli iga sõjajärgne Poola valitsus, isegi kui see oleks olnud mittekommunistlik ja oleks ka moodustatud vabade valimiste teel, olnud Nõukogude Liidust suures sõltuvuses, sest taastunud ja jõudu kogunud Saksamaa võis ju ühel heal hetkel oma põliseid alasid hakata tagasi nõudma,” ütles ajalehele Poola ajaloolane Bogdan Musial.

Suurriigid jagavad Euroopat

1939. aasta 23. augustil sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt andis Hitlerile vabad käed sõja alustamiseks Poola riigi vastu. See rünnak, mis toimus juba sama aasta 1. septembril, päästis valla Teise maailmasõja. Veel enam, pakti salajase lisaprotokolliga oli ette nähtud mõjupiirkondade ärajagamine ja ühised sõjalised ettevõtmised Poola sõjakampaania käigus. Pakt nägi ette jagada Poola riik Narew, Wisla ja Sani jõgede jooni pidi. Eesti, Läti, Soome ja Besaraabia läksid „territoriaalsete poliitiliste ümberkorralduste juhul” Nõukogude mõjutsooni.

Pärast Wehrmachti ja Punaarmee Poola vallutamise ühiskampaania lõppu sõlmisid kaks riiki uue pakti, mis kandis juba väga kõlavat nimetust – Saksa-Nõukogude sõpruse- ja piirileping. See dokument allkirjastati Moskvas 28. septembril 1939. aastal. Uue leppe kohaselt oli piiristusliin kantud üle Wislalt Bugile, kuid see-eest läks Leedu riik Nõukogude mõjutsooni.

Olukord kahe riigi vahel aga muutus järsult pärast seda, kui Saksamaa 1941. aasta 22. juunil Nõukogude Liitu ründas. See tõi endaga kaasa Hitleri-vastase koalitsiooni. Kui 1943. aasta lõpus Stalin Teheranis kohtus Briti peaministri Churchilli ning Ameerika presidendi Rooseveltiga, siis polnud neil kolmel mehel (rõhutan just seda fakti, sest sageli unustatakse, et sõjajärgse Euroopa kujundamisel olid kaasosanikud ka demokraatlik
Suurbritannia ja demokraatlik Ameerika – toim.) põhimõttelisi erimeelsusi küsimustes, mis puudutasid kolme küsimust – Poola piiride lääne poole nihutamist, Saksamaa jagamist ja Ida-Euroopas elavate inimeste massilist küüditamist.

Kõik need ettevõtmised oleks pidanud kindlustama Nõukogude Liidu positsioone neil aladel, mis olid Moskva poolt okupeeritud juba 1939. ja 1940. aastal ning seda vastavalt Saksa-Nõukogude lepetele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 643 korda, sh täna 1)