Na, tervidust teitele!

Na, tervidust teitele!

 

Äga siiss nüid pole midad muud, kui vaata, müs moodi see va uus valitsus lubadust täitma akkeb. A jo see ambud risti seeduste tegemine ikka kuidad köima leheb, neh, Antsip jo lubas ka, et mei sooga ning keik peele meitegid pidid öitsevast tulevikust midad saama.

A müs mood nende lepingu punktidega saab, kus numbrid äga kuupeevast taga äi ole, seda teeb taevaisa ning vöib olla mo vanamor ka. Keikse tähtsam oo mo meelest see, et nee erinevad parteid oma vahel ikka nii kaua vasta peeksid, et midadgid valmis jövaks tehja ning et nöukest asje mette äi tuleks, et vanad ning taregmad rahva poold valit mihed-naised uutel ähk nooremadel ammedi vendadel supikaussi eest ee äi tömma.

Sest vaada, inimene oo jo ka kut üks loom, mes sennest, et ta ennast rohkem mötlema arvab, kut nelja jälgne ning senne pärast oo jüba aegade algusest peele ee seetud, et tugevam ning targem peeb vöitma. Inimeste jäuks oo aga üks asi veel, mes vöidu annab – see oo nahhaaltsus. Kui sa ikke teisel tooli alt ee tömmad, siiss oled kange mees ning kuigid ajakerjanikud peevad vehe moka laata ka , äi tehenda see midad, sennepärast, et järgmiste valimiste aeaks oo keik jüba meelest löind ning oosianna laulmine akeb täis tuuridega jälle peele.

Vaada, ma soole jüba reekisi, et ma oli siiss, kui vanamor asenduse lüpsja oli, seel samas lautas karjaguks. Seel oli midad sada lehma, et mitte ütelda… sada üks. Ning naad olid keik ise iseloomuga. Umigu peele lüpsi peestsi ma rangid lahti ning keik panid pladinal karjamaale, neh senna oli midad üle kilumeetri. Äi, karjamaal said nad omavahel kinaste lebi – söömist jägus keikide jäuks. A kui ma nad öhta lauta aesi, siiss tuli mool kohe seedust tegema akada. Sest vaada – ennem, kui ma lehmad karjamaalt kodu poole tümmidasi, tuli keikidele künase jahu rapudada, a see köis täpselt senne järgi, kui palju kiskid piima andis.

Rehnut oli lehma aseme kohtas vinneeritüki peel kirjes ning senne järgi keik see asi köiskid. Ning mool tuleb ühna selgesti meele üks vana olija, kinne nimi oli Tsooru ning teina, kis oli Roosi. Muidu olid mölemad kinad loomad, ainuld senne vahega, et Tsoorul oli üle aja üppamisest ning salaja kalloosi orase peel köimisest alles kolm tissi ning ta andis egas lüpsikordas poolteist liiterd piima. Ning see oli see aeg, kus tapamajase saatmise jäuks pidi sootehnik mütu kuud ennem paberid kerjudama akkema ning avaldust tegema, et löpuks nöuke muidu sööja soole köögilaua peele vileeks tehja lastaks. Senne aegus olid lautas ka järjekorrad, kui sa moost õigesti aru saad…

Neh, muidu poleks midad olnd, a Tsooru körvas oli Roosi koht, Roosi andis peevas kakskümmend viis kilu piima ning rasva prutsent oli ka midad nelja-viie ringis. Mool oo roosist siiemaani kahju, sennepärast, et peele poegimist alvadi ta tagumist jälgu piidi ee, nenda et vanamor pidi teda sedamodi lüpsma, et lehm oli ise küliti ning vanmor massinaga pöliti. Neh ja nüid, kui lehmad lauda ukse taha jöutsid ning ma puu seest poold ee peesti, nenda pani Tsooru kohe madal stradiga esimeste seas menema.

Loomad oo targad – ega üks teedis täpseld, kus ta ase oo, Tsooru teedis muidud ka, a veel paramini oli taal meeles Roosi jahu unnik. Nehja, sedamodi tuli välje, et ega kord kui loomad lauta tulid, pidi ma mööda künade vahekäiku nendest nobem olema, et Roosi jahud Tsooru keest ee peesta. Tsooru puhises ning turtsus mo peele ning keik senne aja, mes Roosi oma jahust nosis, passis ta silm valge rangide vaheld teise söömaaega. A see jo ka looma piinamine.

Ning nende jäuks, kis preet esimest korda korda riigikogu tooli polsterd nühkima said, taha ma ütelda, et olge ette vaatlikud ning katsuge mette kohe saba selgas menema panna nat vasikad, kis esimest korda kopli peestedakse. Sa oled muidud kuulnd küll, kui ööldakse, et nat kevadine vasigas, a kas sa noor inimene teed, et sennel oo täiesti töö pöhi all ka? Ma ole seda oma naha peel tunda saand.

Ma tegi kopliaja kinaste korda, kus taris, pani uued postid, kus traat oli katki vai lebi roostedand, senna vidasi ka uue. Nehja, kui siiss lüpsinaised ukse lahti lükkast ning nee kaks-kolmkümmend tükki asjameest, kis terve talve lautas piima jooma olind öppind ning kui sa vasigade poksis ühe ning teise jäuks ämbri ette antsid, siiss kolmas selja tagand so kitlisaba lutsis, siis öues leks nöukseks madinaks, et-et… kis pole traati mette näindkid, kuigid mool olid lindid ka egaks juhuks külge seut – ta leks seeld lebi nenda, et postid olid lapiti ning taal omal vööril verine muster peel.

Teina lasi mööda koppeld ring, peksis tagumiste jälgtega öhku nat nee karatee poisid televiisuris, kolmas nägi, et ajal oli auk peel ning pani seeld padavai lahe eere, a neh vesi ehmadas seel jälle ee, nenda, et ta oli ennem lautas tagas, kui ma oleks suitsu pölema saand.

Vaada, nöukste asjade peele peeks keik nee vehe mötlema, kis nüid uusi seedusi tegema akkevad. Ning moo peele äi maksa mette pahanda, et moole lehmte ingeelu sennega meele tuli. Lehm oo jo kina ning uudisimulik loom.

Neh, olga ning

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)