Poliitikas kergekaaluline Juštšenko tekitas Ukrainas uue kriisi

Sel nädalal oli maailma ajakirjanduse üheks lemmikteemaks olukord Ukrainas, kus president Viktor Juštšenko otsustas parlamendi laiali saata. Parlament aga ei soovi sellele korraldusele alluda ja pöördus abisaamiseks ülemkohtu poole.

Ajaleht The New York Times kirjutas, et esmaspäeval purunes õrn jõudude tasakaal, mille järgi seni oli Ukrainas võimu jagatud. President Juštšenko määras ennetähtaegsed valimised 27. maile, see on vähem kui kaheksa nädala pärast.

Parlamendis ülekaalus olevad peaminister Viktor Janukovitši pooldajad aga reageerisid parlamendi erakorralise istungjärgu kokku kutsumisega ja resolutsiooni vastuvõtmisega, mis kuulutas presidendi otsuse põhiseadusega vastuolus olevaks. Samas keeldusid saadikud raha eraldamisest ennetähtaegsete valimiste korraldamiseks. President Juštšenko ütles, et parlamendi laialisaatmise on dikteeritud „terava paratamatusega säilitada riik, selle suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus”.

Ajaleht jätkas: „Avaliku arvamuse küsitlused aga näitavad, et erakorralised valimised olukorda Ukraina lõhenenud ühiskonnas ei paranda: vastavalt küsitlustele saavutaks valimistel väikese ülekaaluga võidu peaminister Janukovitši erakond Julia Timõšenko bloki ees. Presidenti toetav erakond „Meie Ukraina” jääks neist tunduvalt maha ja saavutaks alles kolmanda koha.”

Ameerika ajakiri Time oli seisukohal, et Viktor Juštšenko efektne võit „oranži revolutsiooni” päevil kaks aastat tagasi ei aita tal võita tänast poliitilist lahingut ja võimul püsida. „Viimase kolme päeva jooksul,” kirjutab ajakiri, „on Kiievit taas tabanud miitingud ja vastumiitingud. Tundub, et 2004. aasta sündmused korduvad: parlamendi- ja valitsushoonete ümber on taas kerkinud telklinnakud.

Kuid siiski on erinevus – seekord on need telklinnakud kerkinud peaminister Viktor Janukovitši toetuseks ja oranži värvi asemel domineerib Kiievi tänavatel hoopiski sinise ja valge värvi kombinatsioon (need on Janukovitšit toetava Regioonide Partei värvid).”

Ajaleht kirjutas, et kaks aastat tagasi hiilgava võidu saavutanud tänased „oranži revolutsiooni” liberaalsete, demokraatlike ja läänemeelsete vaadetega poliitikud on oma kõlbelise ja poliitilise kapitali tuulde loopinud. Nad tegid seda siis, kui hakkasid jagelema ametikohtade pärast ja süüdistasid üksteist korruptsioonis. 2004. aastal sai „oranži revolutsiooni” liikumapanev jõud Julia Timõšenko peaministriks, kuid tema ambitsioonid presidendi kohale hirmutasid Juštšenkot. Tagajärjeks oli Timõšenko errusaatmine.

2006. aasta valimised Ukrainas langesid kokku poliitilise süsteemi reformimisega, mille tagajärjel läks suur osa volitusi presidendilt parlamendile ja peaministrile. Kasutades oma laienenud volitusi, ajas peaminister Janukovitš valitsuse koosseisust ära kõik president Juštšenko pooldajad. Praegu on peaministri toetajatel Ukraina parlamendis 258 kohta ja „oranži revolutsiooni” toetajatel vaid 202 kohta.

Kui Janukovitš saavutab 300 kohta, siis avaneb tal võimalus põhiseaduse muutmiseks, mille tagajärjel võib Ukrainas lõplikult kaduda presidentlik valitsemine.

Siit tegi ajakiri järelduse – nähes ette sündmuste sellist arengut, otsustas president parlamendi laiali saata. Kuid peamine probleem on selles, et enne erakorralisi valimisi on Ukraina demokraatlik opositsioon lõhenenud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)