Titanicu reisija aimas katastroofi ette

Titanicu reisija aimas katastroofi ette

 

Käesoleval kuul möödub 95 aastat päevast, mil ookeani põhja läks reisilaev Titanic. Ka ajakirjanduses on seda kurba tähtpäeva juba meenutatud ja seda küllaltki ootamatu vaatenurga alt.

Nimelt tuli päevavalgele Titanicu pardal esimeses klassis sõitnud reisija kiri. Katastroofi tagajärjel see reisija hukkus. Kirja läkitas reisija oma naisele vaid mõni päev enne 14. aprilli (sel päeval „Titanic” uppus) ja selles on selgelt öeldud, et kirja autori arvates pole laev ohutu.

Ajal, mil enamik esimese klassi reisijatest oli vaimustunud laeval valitsevast luksusest, istus Alfred Rowe kirjutuslaua taha, et kirjutada oma naisele Constance’le kiri. Mees kirjutas, et meeleolu on tal kehv (halva meeleolu põhjuseks võis olla – see selgub kirjast – külmetushaigus). Samas ta aga märkis, et tema arvates on laev „liialt suur” (too big) ja kujutab endast „ilmselget ohtu” (positive danger).

59-aastane Rowe oli briti ärimees, kes sõitis oma Texases asuvasse rantšosse. Kirja oli ta kirjutanud Titanicu kirjapaberile vähemalt poolteist päeva pärast laevale asumist. Maailma avalikkus sai sellest esimest korda teada alles 2007. aasta märtsis – so 95 aastat pärast katastroofi.

Rowe kirjeldab väga detailselt, kuidas Titanic oleks äärepealt põrkunud kokku laevaga New York ja märkis, et ta oleks pidanud Ameerikasse sõitmiseks valima mõne teise ja palju ohutuma laeva. „Palju paremini oleks mulle ehk sobinud kas Mauretania või Lusitania,” lisas ta.

Elegantse, lausa kalligraafilise käekirjaga Rowe kirjeldab, kuidas Titanic purustas New Yorgi ankruketi. „Kui meil eile oleks veidi vähem õnne olnud, siis oleks „New York” meie laeva keresse augu löönud,” kirjutas ta. „Kaks laeva praktiliselt puutusid kokku ja kui puksiirlaev poleks „New Yorki” kinni pidanud, oleks „Titanicu” keres olnud suur auk.” (Kõik on suhteline – võib-olla oleks see pisiavarii Titanicu hoopiski päästnud – toim.)

Kiri läkitati teele 11. aprillil 1912. aastal ja seda tehti viimasest kohast, kus Titanic enne kohutavat õnnetust sadamasse sõitis – kirjal on Iirimaal asuvate Queenstowni, Cobhi ja Corki postitemplid. Nagu teada, põrkus Titanic”1912. aasta 14. aprillil kokku jäämäega ja uppus kiiresti. Vastavalt pealnägijate kirjeldusele olevat Rowe ujunud ühele jäätükile, kust hiljem ka tema külmunud surnukeha leiti. Hukkunu leidis laev nimega Mackay-Benett, mille pardal ta toodi oma kodulinna Liverpooli. Mees maeti seal.

Neljaleheküljeline kiri avalikustati esimest korda pärast seda, kui Rowe perekond otsustas selle oksjonil maha müüa. Arvatakse, et koos lese Constance’ päeviku ja veel ühe vennale kirjutatud kirjaga maksab see umbes 60 000 inglise naela (umbes 1 348 000 Eesti krooni).

Suurbritannias asuva Wiltshire oksjonimaja Aldridge and Sons of Devizes esindaja Andrew Aldridge ütles Londoni päevalehele The Times, et tegemist on lausa unikaalse dokumendiga. „Enamik reisijaid kirjutas, et laev on suurepärane ja nad kirjeldasid seda kui ujuvat paleed,” ütles ta. „Alfred Rowe polnud aga ilmselgelt vaimustatud ja tema arvates varitsesid laeval mitmed ohud. Tundub, et tal oli nagu mingi halb eelaimdus selle suhtes, mis laevaga võib juhtuda.”

Sellest hoolimata kasutas ka Rowe laeva luksuslikkust. Ta kirjutas oma naisele Constance’le: „Külmetushaigus hakkab tasapisi taanduma, hääl tuleb tagasi. Eile külastasin ma suurepärast türgi sauna ja see aitas mu tervise taastumisele märkimisväärselt kaasa.” Samas ta kurdab: „See laev on niivõrd suur, et ma kunagi ei oska õiget teed leida, kuskile jõudmine on väga tülikas.”

Alfred Rowe kolis Texasesse 1879. aastal. Ta oli niivõrd mõjukas, et tema auks on Texases isegi olemas Rowe linnake. 1910. aastal naasis ta Inglismaale Liverpooli, kuid pärast seda külastas ta kaks korda oma rantšot.
Lesk Constance’i päevik kajastab naise meelesegadust, kui ta ootas uudiseid. 16. aprilli kuupäevaga on päevikusse kirjutatud: „Lugesin tänaseid ajalehti, uudiseid pole, kadunud on lootus, et Alfredil õnnestus pääseda.” 19. aprilli kuupäeva alt aga on võimalik lugeda: „Täna kella kahe paiku päeval külastas mind dr Sewell, kes teatas, et minu kallis abikaasa on hukkunud.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 312 korda, sh täna 1)