Ametikooli õpetajad õppisid Bornholmil koostööd

Ülemöödunud nädalal viibisid kaheksa Kuressaare ametikooli õpetajat Bornholmi saarel Taanis, kus tutvuti ettevõtete vahelise koostöö põhimõtetega.

Projektijuhi Marve Koppeli sõnul oli Bornholmi visiidi eesmärgiks õppida seal hästi toimiva võrgumajanduse põhimõtteid ehk koostööd, mis on üks olulisi arengupidureid Eesti ettevõtluses.

Bornholmil külastati mitmeid ettevõtteid, mis omavahel ühendatud võrgustike kaudu. „Turism, kunst-käsitöö, toitlustus,” loetles eri võrgustikke Ametikooli keraamikaõpetaja Maila Juns-Veldre. Ühe valdkonna ettevõtted on koondunud, sest ollakse aru saanud, et edu võti on koostöö. „Suuremad toetavad väiksemaid, ühekoos makstakse makse,” kirjeldas Juns-Veldre.

Ametikooli ärikoolituse osakonna juhataja Piret Pihel toob näite ühest võrgustikust, kuhu on kogunenud väikesed, paari töötajaga ettevõtted, mis üksi tegutsedes ei suudaks oma kaupa (rapsiõli, käsitsi valmistatud küpsised, kommid) üle maailma turustada. Ametikooli koostööpartnerite Lis Borringi ja Erik E Johanseni ettevõte vahendab väikefirmade toodangut välismaale, rääkis Pihel. Kogu kaup müüakse Johanseni firmasildi („Maitse ja traditsioonid”) egiidi all, mistõttu kõigile võrgustiku liikmetele kehtivad kõrged kvaliteedinõuded.

„Koos tellitakse pakendid, reklaamid, koos käiakse messidel,” loetleb Pihel võrgustiku eeliseid ning rõhutab, et oluline on õige inimene võrgustiku ees. Eestvedaja peab olema teisi innustav, leidis Pihel.

Marve Koppel märkis, et tähtis on pidev võrgustikusisene kontroll. „Käiakse teisi vaatamas, antakse nõu, kuidas midagi muuta, paremaks teha,” selgitas Koppel.

Bornholmil käinud õpetajad rõhutasid lihtsust kogu ettevõtluses. Näidetena tõid nad kiire elutempoga inimesele mõeldud kooritud kartulid, mida müüdi veega täidetud purkides; ratastel juuksuritöökoda, mis sõidab perest perre; õpilasfirma, mis teeb magnetiga kuumaaluseid, et metallist potti tõstes jääks alus kaasa. Vaja on head ideed, mis ei pea olema keeruline, leidsid õpetajad.

Õpilasfirmade tegevust uuris lähemalt kutseõpetaja Helgi Vait. „Eesmärk on julgustada noori tegelema ettevõtlusega juba kooliajal, et edaspidi tööelus paremini edu saavutada,” selgitas Vait ning lisas, et põhiline on sealjuures õppimine läbi tegevuse – natukene teooriat, palju praktikat.

Piret Piheli sõnul tekkis idee arendada välja ametikooli ettevõtluskeskus. Keskusesse tuleks rajada töökojad, kus erineva eriala õpilased võiksid oma ettevõtteid mingi aja pidada. Õpilastele oleks see tasuta, aga kui inimene tahab sinna kauemaks jääda, siis me peame mingi tasusüsteemi välja mõtlema, märkis Pihel.

Marve Koppeli sõnul on märkimisväärne, kui populaarne on ärikoolitus Bornholmi saarel. „Bornholmi saarel, kus on meiega sama palju elanikke, on oma ärikool. Meie noored võiksid rohkem oma saare eest mõelda, väikeettevõtted on siia väga teretulnud,” rõhutas Koppel. Bornholmi reisil kogetu plaanivad õpetajad rakendada loengutes.

Projekti rahastati Leonardo da Vinci programmist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 33 korda, sh täna 1)