Kuidas kirjutada head lõpukirjandit? (4)

Kuidas kirjutada head lõpukirjandit?

 

14. aprillil koidab tuhandetele abiturientidele hetk, mille ise täpselt seitse aastat tagasi läbi elasin – küpsuskirjandi kirjutamine. Kindlasti on paljudel noortel selle päeva ees aukartus ning hinges värin, samuti kohatine teadmatus sellest, mida veel saaks selle heaks ära teha, et kirjand õnnestuks, ning kuidas küpsuseksamiks valmistuda. Oma kogemustele tuginedes proovin teile, head abituriendid, mõningaid nõuandeid jagada.

Kõige olulisem: ära üle õpi

Kõige olulisem, mida südamele panna tahan: ärge mitte mingil juhul üle õppige ega koormake oma aju päev enne lõpukirjandit. Selline viimasel hetkel tuupimine ja paaniline õigekirjareeglite ning tsitaatide pähe ajamine ei vii mitte kuhugi. Mina tegin selle vea.

Ema-isa meenutavad siiani, kuidas leidsid mind öösel kell kaks voodist, pea raamatutel, magamas, nagu oleksin lootnud, et raamat padja all toob lisatarkust. Aga lõpukirjandi kirjutamise hommikul oli lisaks suurele pabinale ka väsimus ning kõik õpitu peas segi nagu puder ja kapsad. Niisiis, kui õpite ja kirjandiks valmistute, tehke seda just praegu. Ettevalmistuse ja kordamise jätmine reede õhtuks või veel hullem, ööks vastu laupäeva on täiesti mõttetu. Pigem tuleks end korralikult välja puhata.

Leia teemadest see õige

Teiseks, närveerimine eksami päeval on loomulik, sest tegemist on olulise eksamiga, mille tulemust arvestatakse kõigil kõrgkooli valitud erialadel. Paljusid võib viis minutit enne teemade raadiost ette lugemist tabada tundmus a la „ma tean, et ma mitte midagi ei tea!”.

Õnneks ei kestnud selline blackout lõputult ei minul ega mu klassikaaslastel, küllap ei kesta see ka teil. Võtke aga tükike šokolaadi või puuvilja, hingake rahulikult ja keskenduge teemadele, püüdes leida enda jaoks seda kõige õigemat.

Õnnelikud on need, kes tunnevad kohe ära nn oma teema ja asuvad mõtteid paberile panema. Selline ajurünnak, kus kirjutatakse üles kohe kõik teemaga seonduv, mis hoobilt pähe tuleb, on väga õige, sest valdavalt just esmased mõtted ongi nendeks alustaladeks, mille põhjal hiljem teemat edasi arendada.

Aga igal juhul tuleb võtta aega, kas või pool tundi, et süveneda teemadesse ja mõelda, mida üks või teine pealkiri eeldab ja võimaldab. Kuuldavasti on sel aastal loota, et teemasid saadavad ka sissejuhatavad kommentaarid. Seejärel otsustate, mis on kirjandi eesmärk ja mis selle keskne idee. Ja kui olete ära tundud selle „oma”, siis on alati hea, kui kirjutate isiklikele kogemustele tuginedes ning oma nägemustest lähtuvalt.

Arutle vabalt, kuid järgi kompositsioonireegleid

Nagu olen aru saanud, hinnatakse kirjandis just kirjutaja enda arutlusoskust, võimet siduda erinevad mosaiigikillud tervikpildiks. Seejuures on oluline märksõna väljendusrikkus.

See ei tähenda kuulsate autorite tsitaatide ekvilibristikat, sest erinevaid tsitaadikogumikke on kamaluga segada. Kontekstist väljarebitud tsitaat võib koguni teie kirjandi vastu mässu tõsta. Toon vaid ühe näite. Kui sageli tsiteeritakse Tammsaare kuulsat lauset „Tee tööd, siis tuleb armastus”. Ometi järgneb sellele lausele teine, mis esimese mõtte lausa pea peale pöörab: „Vargamäel muud ei tehtudki kui tööd, aga armastust ei tulnud.”

Niisiis, tsitaadid iseenesest ei pruugi demonstreerida teie suurt lugemust. Ja suurt lugemust võib tänapäeval oodata üksnes vähestelt noortelt inimestelt.

Seepärast ongi kindlam usaldada oma isiklikke ülestähendusi. Kui aga juba tsiteerimisele minnakse, siis oleks loomulikult tore, kui viidatakse teostele ja autoritele, mis ei esinda tingimata kohustuslikku kirjandust. Nõnda näitate oma silmaringi avarust ja huvi konkreetse valdkonna kohta.

Ärge unustage sedagi, kui oluline on kirjandi kindel kompositsioon, mis algab sissejuhatavast lõigust (võib kujutada endast teese, eeldusi, tsitaate jne), liigub teemaarenduse kaudu kulminatsiooni, kus on esitatud teie põhiväited ja sõnumid, ning kokkuvõte, mis võib sisaldada teatavaid kordusi, aga ka puänti, kuid kindlasti ei tohiks seal olla enam uusi teemaarendusi.

Mulle õpetati – ja olen tänulik selle eest oma eesti keele õpetajale Karin Mullerile –, et kirjand kujutab endast omapärast sisedialoogi, niisugust kirjatööd, kus sa tahaksid antud teema raames jõuda arusaamisele, mis sellega öelda tahetakse ja mida sa ise ootaksid, et keegi teine sulle sellega seoses midagi väärtuslikku ütleb. Neid noori inimesi, kes kirjutavad kirjandit kontrollija jaoks, võib aga tabada mõttekramp. Nad püüavad aimata, mida „kõrgem instants” – riikliku eksamikeskuse kirjandiparandajad – ühe või teise teema raames ootavad.

Aga see on lootusetu ennustamine. Tundsin oma õpetajatele ja tunnen täna teistelegi emakeele õpetajatele kaasa, kes püüavad kirjandi kaudu tasa teha seda, mis võib puudu jääda üldises koolihariduses. See on ülenabaheide. Kirjand ühendab endas noore inimese üldise harituse – see ei ole ainult arutlus- ja emakeeleoskuse proovilepanek.

Tark mees taskus aitab

Muidugi on lisaks teemaarendusele oluline ka õigekiri. Sest isegi kui teie ideed on geniaalsed ning kirjand nauditav lugemine, võivad kirjavead üldmuljet tugevasti kahjustada. Siin tuleb kasuks võimalus kasutada õigekeelsussõnaraamatut. Aga ilma selletagi on vaja endale teadvustada, et emakeele oskuslik ja korrektne kasutamine on auasi.

Selleks, et kõik õigekirjareeglid kenasti teada oleksid, on raamatupoes saadaval hulk väikesi meelespearaamatuid, kus põhireeglid ja ka erandid kõige lühemalt ja konkreetsemalt kokku on võetud. Tegemist on „Tark mees taskus” raamatusarjaga, mille autoriks on Toom Õunapuu (sarjas on kümme raamatukest näiteks „Eksamikirjand kui niidirull”, „Emakeele eksaminandi spikker” Koolibri, 2002). Mina just nende raamatute abil kordasingi ja tulemus oli hea, sest mul oli vaid paar väikest grammatikaviga. Kui teil on tunne, et peate absoluutselt kõike õigekirjast teadma, on oluline, et omandate seda infot võimalikult lihtsustatult, sest just nii jääb paremini ja kiiremini meelde.

Niisiis, kulla abituriendid, soovin teile nagu Karlsson katuselt: „Rahu, ainult rahu.” Tõesti, küpsuskirjand on oluline arengutest, aga kui kõik head soovitused meelde tuletada, mis õpetajad on andnud kas siis teie stiili või õigekirja kohta, ning kui olete eksamikirjandi kirjutamise ajal teie ise ega püüa olla kramplikult keegi teine, siis olen kindel, et kirjand õnnestub sada protsenti.

Uskuge oma võimetesse ja pange kirjutamisel mängu kõik oma tugevused. Veelgi õnnelikum on aga see inimene, kes ka oma nõrkused oskab tugevusena välja mängida. Lennukat sulge teile laupäeval! Pean pöialt!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 983 korda, sh täna 1)