Nali on tarkus ühes punktis

Nali on tarkus ühes punktis

 

Aprillikuu, jürikuu, naljakuu… Heal lapsel mitu nime. Selle loo puhul seame aprillist kirjutades esikohale n a l j a k u u. Kus nalja, seal naeru. Naer on terviseks!

Kas meil osatakse heast naljast lugu pidada? Mis on hea nali? Kas kõik „naljad” on naljakad? Küsimusi kui palju ja võiks veel rohkemgi olla.
Humoristid teavad, et naljategemine on tõsine töö. Nõustugem nendega. Nii see on.

Au ja kiitus kultuuritegelastele, kes huumoriõhtuid ja naljapäevi korraldavad.
Kolmapäev, 4. aprilli õhtu. Kellaosutid lähenevad seitsmele. Aste klubi esine on sõidukeid täis. Kadi raadio tegevjuht Kaie Rõõm-Laanet manööverdab oma neljarattalise asulatee lõpuossa. „Huvi on!” rõõmustab Rõõm-Laanet autode rohkust hinnates.

Naljahimulised inimesed on saalis laudade taga kohad sisse võtnud. Pealtvaatajaid tuleb aga üha juurde ja juurde. Kõigile enam istekohti ei jätkugi. Kohe leitakse lahendus. Üks suur laud tassitakse lisaks, toolid samuti ja nii mahuvad kõik kenasti naljamehi vaatama-kuulama.
Kaarma valla ja Kadi raadio ühine huumoriõhtu 2007. aasta Naljatilga selgitamiseks võib alata.

Naljamõistvad žüriiliikmed sätivad end püüne ette. Sealt on esinejad kõige paremini näha ja kuulda. Hindajate laua taha istuvad estraadinäitleja Margus Abel, kirjanik Jüri Tuulik ning naljalembesed kultuuritöötajad Krista Lember, Tiiu Villsaar ja Kaie Rõõm-Laanet.

Imeliku peaehtega Kaarma valla kultuurijuhti Rein Orni jätkub igale poole. Peagi saab publikule selgeks Orni „peakatte” praktiline tähtsus.

Raadiomehena tuntust kogunud Ornil on raske mikrofonist loobuda ja nüüd ta siis ongi selle oma pea külge kinnitanud kergendamaks häälepaelte tegevust. Peamikrofon võimaldab õhtujuhi rolli kõvahäälselt täita.

Esimene aplaus kõlab Rein Orni ettepanekul aukülalisele Lea Kuldsepale, kes Aste Naljatilgale aluse pani. Esmakordselt võistlesid naljategijad kaks aastat tagasi huumoriõhtul „Nalja nabani”.

„Minu sooviks on, et head üritused kindlasti jätkuksid,” lubab Orn.
Edasi räägib kultuurijuht oma hiigeltööst, tohutu hulga elektronkirjade saatmisest – kutsega huumoriõhtul osaleda. Ja missugune tulemus! Koguni kolm osalejat reageeris positiivselt.

„Kui registreeritud esinejad on oma lood ära rääkinud, siis ootame lavale naljamehi teie hulgast! Kadi raadio ja ajaleht Oma Saar on pannud välja auhinnad. Oleks vaid esinejaid, auhindadest puudust pole,” julgustab õhtujuht kohaletulnuid võistlema.

Margus Abel näitab klassi

Rein Orni kutsel astub esimesena rahva ette žüriiliige Margus Abel. Kui naljameest uskuda, siis on ta sel aastal Saaremaal juba üheksandat korda. „Saarlased, te olete fantastilised inimesed! Kui kas või vaadata Saaremaalt pärit esinejaid, kes mandri peal käivad, olgu nad siis rahvatantsijad, lauljad – teil on hoopis teine mekk, teilt saab hoopis teise elamuse!” kiidab Abel saarlasi.

Inimeste näole valgub rahulolu – kuula vaid, kui hästi see mees rääkida oskab.

Abel räägib edasi: „Daamid ja härrad, pöörake oma pea vasakule ja kallistage seda inimest, kes istub vasakul pool!” Saalis tekib elevus. Kallistatakse. Naabritel hakkas kohe parem.

„Ja nüüd mu daamid ja härrad, pöörake pea paremale ja tehke musi oma naabriga!” kõlab lavalt järgmine soovitus.

Saarlased on kuidagi arglikud, aga hakkama saavad. „Üks südamlik kallistus ja üks sõbralik musi, aga kui palju elevust tekitab!” kommenteerib Abel saalis toimunut.

Artist jätkab: „Ellu tuleb suhtuda positiivselt, tuleb olla optimist! Optimist näeb isegi surnuaias ristide asemel ainult plusse.”

Saalitäis inimesi saab kuulda, et peale optimistide on olemas ka pessimistid ja veel kolmas grupp inimesi – virisejad. „Võib-olla virisejatel on mõnikord isegi õigus. Öeldakse, et meil vohab kultuuritus, harimatus, inimlikud väärtused vahetatakse raha vastu – raha, raha, raha!” alustab Margus Abel ühte pikemat õpetlikku lugu.

Abelil tuleb lugusid nagu küllusesarvest. Vanemad inimesed ilmselt mäletavad Marguse isa, tuntud koomiku Ervin Abeli esinemisi. Mõnikord sarnanevad isa ja poja etteasted nagu kaks tilka vett. Margusegi hääles võbeleb mõnikord Kiire omapärane tämber. Geenid! Geenid, mis muud.

Orn pinnib osalejailt nalja definitsiooni

Pärast Abeli suurepärast etteastet tõmbab Rein Orn õhtujuhi ohjad jälle pingule ja hakkab osalejaile küsimusi esitama. Orn tahab teada nalja definitsiooni. Iga osaleja vastab erinevalt. Juri Zabellevitš: „Tarkus, mis on viidud ühte punkti.”

Margus Õunpuu: „Nali on see asi, mis kuulub iga inimese tagataskusse.”
Ülo Kannisto: „Ma vaataksin sellele pisut teisest aspektist. Paljusid elus juhtunud asju võetakse väga tõsiselt. Mida aeg edasi, seda naljakamaks võivad need asjad muutuda. Hiljem võid sa nii iseenda ülegi naerda.”

Ülo Kannisto tutvustab enne naljalugusid asju

Loosi tahtel astub esimesena võistlustulle Ülo Kannisto. Kärla mehel on kaasas rekvisiididki, mida ta kõigepealt demonstreerib. Need on sellised, nagu kunagi Uduvere mees Kärna Ärni propageeris: universaal-nahaalsed asjakesed, mida annab kasutada igasugustes olukordades.

Anekdoote on Kannistol ka – üks naljakam kui teine.

Juri Zabellevitš, kes teisena publiku ette astub, on tiitliga naljamees. Seitse aastat tagasi võitis ta Kuressaare kuursaalis Muigu Mihkli tiitli. Juri räägitud anekdoodid on hästi valitud. Kõik on sügavamõttelised, elust enesest.
„Kas teate, miks naised lähevad mehele? Sellepärast, et neil ei jätku elukogemust. Aga miks nad lahku lähevad? Neil ei jätku kannatust. Miks nad uuesti abielluvad? Neil ei ole mälu,” pajatab Juri Zabellevitš.

Nüüdne kuressaarlane, kaks aastat tagasi Astes konkurendid seljataha jätnud Andrus Õunpuu on anekdoote rääkides oma tavalises sõiduvees. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on näitlejameisterlikkust juurde tulnud. Õunpuu on kenasti ette valmistanud. Sellest kõneleb publiku aplauski.
Kui kõik kolm eelregistreerinut on laval käinud, tõuseb publiku hulgast mees, kes kartmatult rahva ette astub, et publikut naerutada. Ivo Teder on mehe nimi.

Rohkem esinejaid pole. Hindajad lähevad kõrvaltuppa otsuseid langetama. Ajakirjanikki pääseb žüriiliikmeid kuulama. Kõik esinejad võetakse üksipulgi läbi. Võitja väljaselgitamine on keeruline. Lõpuks leitakse üksmeel. Ventspilsi saadetakse Andrus Õunpuu. Kõik teised osalejad saavad samuti väärilised autasud.

Nii kaua kui žürii otsuseid langetab, lõbustab rahvast saalis Urmas Lehtsalu. Tema paneb inimesi igasuguseid vigureid tegema. Ja anekdoote räägib ka. Kõigil on tore.

Ainult selleks õhtuks loodud ansambel TUUBAC-BOYS, koosseisus Rein Orn, Toomas Tang ja Ain Kivilo mängib rõõmsameelseid lugusid. Tantsupõrandal keerlevad esimesed paarid. Pidu on läinud täie ette.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 145 korda, sh täna 1)