Lümanda koolis helises Chopin

Lümanda koolis helises Chopin

 

7. aprillil esines Lümanda põhikoolis tuntud muusik Mihkel Mattisen, kelle klaverikontsert oli pühendatud kooli uuele Estonia klaverile.

Vaatamata 28 eluaastale on Mihkel Mattisen juba palju jõudnud: musitseerida kümme aastat ansamblis Jam, kaasa teha kaptenina kolm aastat telesaates „Tähed muusikas”, lõpetada muusikaakadeemia, õppida klaverimängu Londonis ja alustada tööd pianistina, anda kümneid loeng- ja soolokontserte ning korraldada klaveriturnee mööda Eestit, mille käigus ta andis 27 päeva jooksul 24 kontserti, mängides üle kogu maailma tuntud muusikaklassikuid.

Direktor Tiina Talvi avatervitus järel sai sõna Kihelkonna koguduse õpetaja Rene Reinsoo, kes jagas koolipere rõõmu uue klaveri üle ning ütles, et loodab selle instrumendi sagedast ja laialdast kasutust. Enne põhikontserti esinesid kooli algklasside õpilased, kes klaverimänguteel alles esimesi samme astuvad. Aleks Teller, Helena Lindau ja Andra Kuivjõgi aitasid Mihkel Mattisenile meelde tuletada tema pianistitee algust.

Kontsert koosnes kahest osast, millest esimene põhines Frédéric Chopini loomingul. Kõlasid tema hästi tuntud „Vihmapiiskade prelüüd”, klaverikontsert E-moll ja kolm nokturni. Kogesin taas kord Chopini kui kahe täiesti vastandliku muusika loojat: ühelt poolt sädelev ja sillerdav, mille pärast teda väga armastatakse; teiselt poolt sügava dramaatilise alltekstiga, mille kohta kirjanik Oscar Wilde on öelnud: „Pärast Chopini muusika kuulamist on mul tunne, nagu oleksin valanud pisaraid olematute pattude pärast või leinanud traagilisi sündmusi, mis ei puutu minusse.”

Teine pool kavast oli kokku pandud tuntud klassikahittidest. Meisterlikult kokkusobitatud avamängud kuulsaimatest ooperitest olid nauditavad. Tõelise emotsiooni kutsusid aga esile viimasena esitatud muusikahitid, kus Mihkel Mattisen pani mängu oma virtuooslikud improvisatsioonivõimed. Mitmed kuulsad meloodiad kõlasid mitte originaalsel kujul, vaid hoopis tänapäevasemas ja uuemas kuues.

Üllatuslike äratundmistena koorusid interpreedi käe alt välja Mussorgski klaverisüit „Pildid näituselt”, Griegi „Mäekuninga koobas”, Beethoveni „Elisele”, Tšaikovski klaverikontsert nr 1 ja „Väikeste luikede tants” ning Beethoveni 9. sümfooniast pärit „Ood rõõmule”, mida praegu tuntakse Euroopa Liidu hümnina.

Kontsert sai teoks tänu korralikule instrumendile, ilma milleta sedalaadi kontsert poleks kõne alla tulnudki. Uue tiibklaveri saamisloo käivitas muusikaõpetaja Teet Lindam, kaasa aitasid kontsertmeister Juhan Tõhk ja firma Klaverite Kants.

Erna Niit,
Lümanda põhikooli õpetaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)