„Eesti entsüklopeedia” tuleb Muhu- ja Saaremaale (1)

„Eesti entsüklopeedia” tuleb Muhu- ja Saaremaale

 

Äsja ilmus EE 15. köide, mis lõpetab 1985. aastal alustatud sarja. Köide sisaldab ülevaadet kõikide maailma riikide kohta, mis on tänapäeval igaühele hädavajalik. Eesti Entsüklopeediakirjastus esitleb 15. köidet “Maailma maad” teisipäeval, 17. aprillil kell 13–15 Liiva raamatukogus Muhus ja kell 16–18 Saare maakonna keskraamatukogus Kuressaares.

„Eesti entsüklopeedia” peatoimetaja Hardo Aasmäe sõnul räägitakse kohtumistel suurteose koostamise ja kirjastamise ajaloost ning teatmekirjanduse tulevikust. Kirjastusel on kaasas ka suur valik raamatuid – entsüklopeediaid, teatmeteoseid, loodusraamatuid, mida pakutakse esitluspäeva soodustusega.

„Eesti on oma arengus võtnud suuna teadmistepõhisele ühiskonnale, sest ilmaeluga toimetulekuks on teadmine alati eelistatud arvamisele ja uskumisele,” märkis Aasmäe, lisades, et seetõttu on teadmisi väga tähtsaks peetud inimkultuuri aguaegadest peale. „Poisikesepõlves sõitsin kord vanaisaga ringi oma kodukandis Läänemaal ja seal räägiti ühes külas mehest, kes olla väga hea maailma asjade teadja, sest “ta on maailmas palju ringi käinud”,” jutustas Aasmäe.

Teatud mõttes võiks peatoimetaja hinnangul EE 15. köidet käsitleda kui paarisväljaannet “Suurele maailma atlasele”, mille entsüklopeediakirjastus andis välja 2005. aasta lõpul. Selles sisalduvad kõikide riikide ja sõltlasalade üksikasjalikud kaardid ning seetõttu ei peetud otstarbekaks raisata käesoleva väljaande ruumi suurtele kaartidele. „Pigem eelistasime rohkem pildimaterjali, mille üheks allikaks olid eestlastest maailmarändurid eesotsas Tiit Pruuliga. Põhjaliku töö riikide lähiajaloo ja riigikorralduse osas tegi Tartu Ülikooli politoloogiaosakond.

Mõistagi on põhiraskus alati autoritel ning väljaande kolleegiumil, mille liikmed olid akadeemik Anto Raukas, elupõline entsüklopeediategija Tunne Kelam ja meie üks paremaid välispoliitika asjatundjaid Raul Mälk,” tutvustas Aasmäe EE viimast köidet, märkides, et „Eesti entsüklopeedia” on nagu Tallinna linn, mis iialgi valmis ei saa. „Samas on linn alati elamiskõlbulik, omandades ajapikku uusi jooni. Sama käib ka „Eesti entsüklopeedia” kohta, mis kasvab ja areneb,” nentis Aasmäe.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 103 korda, sh täna 1)