Na, tervidust teitele!

Na, tervidust teitele!

 

Neh, munade pühad oo preeguseks aeaks jüba ammu unustet, munad ise ee koksit ning kerese ka muljut. Mönes pool vöib olla viimast siikid seisvad veel jäneste vahel kaussis köögilaua peel.

Vaada, meitel oo elupeevad kaks kommet olnd: jöululaubeks kuusk tuba tuua ning lihavötte aegus munad ee värvida. Ning mune oo meite peres eluaeg värvit sibula koorde, kase lehtede ning egatsugu löngade ning riidetükkidega.

Mingitsugust värvidega plännimist pole mei tunnistand. Sest mes nöuke asi tehendab, kui sa vötad pintsli käde vai veelgid ullem – kastad kuskispoole värvi sesse – siiss sa jo nääd ning teed täpseld, müsune see muna välje tuleb. A ülesetöusmine peeks jo moo teeda ka midad nöukest olema, kus sa täpseld äi tea mette ning siiss, kui sa auravast pottist muna ümberd lönga ee arudad oo jo ühna pönev nähje, mes välje tulnd oo.

A tänapeeva oo tüki maad raskem uvidavad muna saada, sennepärast et ühtegid nöukest kaltsutükki sa kuskispoold änam äi löia, mes keetmisega vehe värvi ka annaks – keik oo nii kangest keemiad täis, et ennem leheb riie muna värvi, kui et ise kähtab oma värvi välje anda.

Nehja, munadega oo ka egavene jäma! Kui sa poodis vaated, oo ta siiss “ääää” vai “säästu” omad, ühtegid valged värvi muna äi ole. Ma p`tea, mes nende kanade viga oo, et ainuld pruunist munast muistvad tehje? Vai tehtaks neid munast nüid ka keik massinaga…

Äi, ennem pühast siiskid vahel kuskispoold valged munad ülese löitakse, a nee oo poodist ennem kadund, kui kanad uuesti munele jödvad akada. Sedas tulebkid välje, et sool leks eesti, kui sa valged munad käde said, a värvimise jäuks oo sool ikkagid sibula koored, vihalehed ning meitel oo vene aeast veel pool rulli sinist niiti, mes ka kenaste värvi annab.

Neh, senne niidi pärast ma vanamori keest tapelda saigid. Sest vaada – senne pühabe tegi vanmor suure liiguduse ning ea näu pehe ning teedustas umigu kohe, et olgu sool vanames ka üks kena peev ning munade värvimine jeegugid see aasta soo jäuks.

Ma vetsi siiss laua eeres platsi, vanamor töi keik asjad moo kee uladusse ning ma vöisi pihta akada. Mool oo senne kohta vehe oma plaan ka, sest äga sibula koordega p`tohi üle pinguta mette – pärast jeevad keik munad pruunid ning pühade ilu äi ole seel änam midad.

Sa peed ühna natune sibuld panema, möni vihaleht ka sega ning oleks nüid möni riidetükk ka värvi andmas, siiss… a, et äi olnd, siiss ma tömmasi aga rullist sinist niiti, tegi sennest nutsagud ning settisi nee asjad sedamodi kokku, et muna külge keik äraldi jähid.

A vanamor jühtus seda nägema ning pani pasuna üüdma, et miks ma nii palju niiti raida – seda rohkem äi ole ning kuskispoold juure tulemas ka äi ole, et see saab sedamodi otsa! Ma ütlesi, et ühekorra saab see nigutnii otsa, sinne pole midad tehje ja kui sa munade värvimise moo käde jüba antsid, las ma siiss värvi.

A kus vanamor – pradinal laua juure, niidirull mo keest ee ning kuuludas, et tömmab moole ega muna jäuks pikuse valmis, muidu pole kolme aasta pärast änam midad. Ma ütlesi küll, et ma töuse eesuse asmel preet ise ülese ning värvi oma munast vai keeda niisama, et mette midad mool mo oma tahtmise järgi nii tähtsal pühal ka tehje äi lasta. Pole ma muidud sennepärast löind kuskispoole, a ise ma mötlesi, et ma köi kasvöi terve küla lebi ja otsi värvimise jäuks nöukest riide tükkist, mes värvi andvad, las siiss vanamor ojab oma niiti kummudi pöhjes tulevaste pölvede taris edasi.
A kui munad sai lahti arudet – vanamor pole senne korra neid seakamaraga läikma lüia tahtnd, siiss – pole nendel äda midad olnd ning ma tänasi taevaisa ning vanamori, et nad nöukse peeva moole kinkist ning suure usalduse eest peele kauba ning et keik siiskid easte leks.

Neh, olga ning!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 31 korda, sh täna 1)