Säästev turism – uued väljakutsed Euroopas (1)

Säästev turism – uued väljakutsed Euroopas

 

Säästva turismi potentsiaali nähakse Euroopas eelkõige tööhõive suurendamises regioonide äärealadel ning sellest on kujunemas üks olulisemaid majandusharusid, millega luuakse kohalikele elanikele võimalus jätkata traditsioonilist elulaadi. Vahendid, mis laekuvad piirkonna turismimajandusest, jäävad just kohalike elanike kasutada, tõstes nii nende majanduslikku heaolu kui ka kindlustunnet.

Märtsi alguses toimus Mallorcal Euroopa Liidu regioonide komitee säästva arengu komisjoni koosolek, mille esimesel päeval leidis aset seminar “Piirkonnad, Euroopa Liidu uue turismipoliitika teerajajad”. Seminaril rõhutati piirkondlike ja kohalike omavalitsuste rolli kõnealuses protsessis ja toodi näiteid piirkondadevahelistest töötavatest turismivõrgustikest ja parimatest tavadest, mis võimaldavad poliitikakujundajatel luua tõhusamaid strateegiaid maaelu arengu edendamiseks nendes piirkondades.

Oluline on kogukonna kaasamine aruteludesse

Seminari esimeses osas esinesid ettekannetega mitmed kõrged ametnikud Euroopa Parlamendist ja Komisjonist, kes tutvustasid üldiseid poliitilisi suundumisi selles valdkonnas. Nendest ettekannetest jäid kõlama seisukohad, et üha enam tuleb arvesse võtta turistide ootusi ning leida uusi väljakutseid, mis arvestavad kohaliku piirkonna eripäraga. Säästva turismi arengu planeerimisel peab arvestama paljude komponentidega, et vähendada turismi mõju ümbritsevale keskkonnale. Siin on olulisel kohal kohaliku kogukonna kaasamine avalikesse aruteludesse, võrgustike loomine säästva turismi heaks.

Ressursse ei tohi raisata, neid tuleb hoopis juurde luua. Pikad vahemaad ei ole turismimajanduses enam probleemiks, kuna odavlennuliikluse turuosa suurenemisega siirdutakse puhkama järjest kaugematesse sihtpunktidesse (kuni 17% turiste kasutab sihtpunkti jõudmiseks lennuliiklust). Saaremaal on just aktuaalne lennuvälja laiendamine, mis tulevikus kujuneb kindlasti üheks olulisemaks sõlmpunktiks külaliste vastuvõtmisel. Lühinägelik oleks arvata, et kaasaegne lennuliiklus Saaremaal on vaid kitsa ringi ärimeeste huvides. Niimoodi saavad mõelda vaid ametimehed, kes ei suuda arengus näha tervikut.

Seminari pärastlõunases osas olid ettekanded juba piirkondade esindajatelt. Meile kõige lähem esineja oli Lätist Sigulda maakonna volikogu esimees härra Talis Pukitis, kes andis põhjaliku ülevaate Sigulda turisminduse arengust viimasel kümnendil. Sigulda on eestlaste hulgas jätkuvalt populaarne puhkekoht, olles külastajate arvukuse poolest teisel kohal.

Siinkirjutajale pakkus kõige rohkem huvi Belgias asuva Kempeni ja Maaslandi maakonna bioloogilise mitmekesisuse säilitamise projekt, mis on mõeldud just säästva turismi edendamiseks piirkonnas looduse ja inimese koostöö kaudu. Kohalikul initsiatiivil väljaarendatud looduskaitseala on muutnud piirkonna atraktiivseks nii kohalike elanike kui ka turistide jaoks. Maakorralduse juht Ignace Schops andis sisuka ülevaate toimivast võrgustikust, kuidas regiooni eripära kasutades on võimalik tuua piirkonda investeeringuid, säilitades samal ajal tasakaalu looduse ja inimtegevuse vahel. Arengukavade koostamisel arvestatakse ja säilitatakse eelkõige kohaliku kultuuripärandit.

Valjala vald koos Pihtla vallaga oli üks esimesi omavalitsusi Saaremaal, kes koostöös looduskaitseinimestega aitas kaasa Laidevahe looduskaitseala moodustamisele. Kaitseala loomine oli julge samm, mille üheks eesmärgiks oligi tuua inimene tagasi loodusesse ning luua läbi üksteist arvestava koostöö juurde uusi väärtusi. Kahjuks oli riigipoolne suhtumine kuni uue looduskaitsekeskuse moodustamiseni piirkonna arendamisse rohkem tõrjuv kui kaasaaitav. Pärast looduskaitsekeskuse moodustamist on asjad õnneks jälle liikuma hakanud ja loodame tõhusa koostöö jätkumisele selles valdkonnas.

Eestis on probleemiks äärealade halvad teed

Säästva arengu komisjon ei soovinud ettekannet Eesti turismiarengust, tuues põhjuseks halvad teeolud just äärealadel. Selle põhjendusega saime ainult kurvalt nõustuda. Kõik saarlased on kindlasti tuttavad meie maakonna tolmavate teede “positiivsete külgedega” suveajal ning põhjatuks muutuvate külavaheteedega kevadel ja sügisel.

Kahjuks on Eesti regionaalpoliitika valdkonnas endiselt segadust rohkem kui küllalt ja tõsise analüüsita kirjutatud strateegiad koguvad ametnike riiulitel tolmu. Suured ootused on pandud uuele valitsusele, sest enne valimisi ütles üks meie saarlaste esindajatest selgelt välja lubaduse viia lähima nelja aasta jooksul suuremad riigi ja kohaliku omavalitsuse maanteed tolmuvaba katte alla. Selle teadmisega saab teha juba julgemaid plaane maalähedase turismi edendamiseks Saare maakonnas, kuna äärealasid läbivad liiklemisteed on turismikavade koostamisel väga tähtis komponent.

Turism on Euroopas üks kõige dünaamilisemaid ja kiiremini kasvavaid majandusharusid, mis oma mastaapsusega kohalikku elukeskkonda ja sotsiaalset arengut üha enam mõjutab. Järjest suuremat rõhku pannakse kohaliku eripära esiletoomisele, mis hõlmab nii kohalikku toitu kui ka bioloogilist mitmekesisust.

Koostatavas Saare maakonna turismisektori strateegia SWOT analüüsis tuuakse meie tugevusena välja just loodusväärtused, toidu- ja käsitöötraditsioonid, puhas elukeskkond ja kultuuriüritused. Kahjuks nähakse nõrkusena maakondlikul tasandil koostöö puudumist nende väärtuste taastootmiseks. Kindlasti on meil selles valdkonnas vaja veel tubli samm edasi astuda, parandamaks ühistegevuse kaudu elukvaliteeti maapiirkonnas.

Eestis on räägitud “õnge”, mitte “kala” andmisest abivajajale. Läbimõeldud tegevuskava, mille koostamisse on kaasatud avalikkus koos kõigi huvitatud osapooltega, võib olla üks tugevaid argumente maakonnale selle „õnge” andmiseks. Euroopas hinnatakse koostööd piirkondade arendamisel, toetatakse just väiksemaid tegijaid, kes julgevad võtta vastutuse kohaliku elu edendamise osas.

Lõpetuseks võib öelda, et säästliku turismi arendamisel on avastamist veel kõikjal Euroopas, kuid uusi lahendusi otsitakse aktiivselt, sest järjest kasvav majandusharu annab julgust selles valdkonnas ka kulutusi teha. Siinkohal tahakski soovida kõigile tegijatele jõudu koostööks, sest jää on juba liikuma hakanud.

Kaido Kaasik on Euroopa Liidu regioonide komitee Eesti delegatsiooni asendusliige.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 69 korda, sh täna 1)