Salme tahab sooja tuulest, Kärla heinapallidest

Salme tahab sooja tuulest, Kärla heinapallidest

 

Rahvusvahelise projekti Energy4Cohesion raames hakkab neli Saaremaa valda uurima võimalust viia oma katlamajad üle kohalikule kütusele. Kõige julgemaid plaane peavad Salme ja Kärla vald, kellest esimene kaalub kütmist tuuleenergiaga ja teine kohalikelt põldudelt niidetud heinaga.

Projekti Energy4Cohesion ekspert Ülo Kask rääkis Oma Saarele, et projekti raames tehakse valdadelt laekunud plaanidele eeltasuvusuuringud, mis on aluseks struktuurifondidest raha taotlemisel. Eesmärgiks on parandada energiasäästlikkust ja võtta kivisöe asemel kasutusele rohkem oma saarelt pärinevat kütust nagu hakkepuit, rohtne biomass, põhk vms. Kokku läheb valdade kavandatud küttesüsteemide rekonstrueerimine maksma 3–4 miljonit eurot.

Energy4Cohesion on projekt, milles peaks kasu tõusma nii Saaremaale kui kogu Eestile, kõlab projekti moto.

Uuendustemeelsed Kärla ja Salme

Kärla vallavanem Meelis Sepp loodab saada projekti kaudu vastused, kuidas minna põlevkiviõlilt üle biokütusele ja liita kolm katlamaja üheks. „Soovime teada, millist biokütust oleks meil mõttekas kasutada. Kas silo, heina või midagi muud,” lausus Sepp. Kavas on ehitada kaks kilomeetrit torustikku ja jätta tööle vaid üks katlamaja, mis hakkab biokütuse baasil andma sooja nii Kärlale kui Sõmerale. Tulevikus võiks küttevõrguga liituda veel elamurajoonid, mida näeb Kärla ja Sõmera vahele ette valla üldplaneering.

Selleks et hoida soojas kool, lasteaed, spordihall, vallamaja, klubi ja kolm kortermaja Kärlal ning hooldekodu ja kaks kortermaja Sõmeral kulub esialgsete arvestuste kohaselt 1500–1800 heinarulli aastas. Ise talunikuametit pidava Meelis Sepa sõnul saavad Kärla valla põllumajandustootjad selle koguse varumisega hakkama. „Meie siht on muuta küttehind stabiilsemaks ja odavamaks, kui on praegu põlevkiviõliga küttes,” rääkis vallavanem. Lisaks jääb kogu kütuseraha oma valla inimestele.

„Tänapäeval on nii, et kui midagi pakutakse, siis tuleb alati silmad lahti hoida,” põhjendas Salme valla osalemist projektis vallavanem Kalmer
Poopuu. „Me ei kiirusta otsustama, meil on mitmeid variante kuni tuuleenergiani välja,” lisas ta.

Arvestades tuulegeneraatorite lähedust peab Poopuu hoonete kütmisel kivisöe väljavahetamist tuuleenergia vastu üsna tõenäoliseks. Mõistagi sõltub kõik hinnast. Samas on valitsus kehtestanud taastuvenergia tootjatele soodustavad tingimused. Salme valla katlamaja varustab soojaga kooli, lasteaeda, vallamaja, rahvamaja ning 20 korterit.

Aastaid tagasi on Salme katlamajas köetud ka hakkepuiduga, kuid hiljem otsustati taas kivisöe kasuks. „Hake oli odav ja tasus end ära siis, kui hakati maid tagastama,” rääkis Poopuu. „Nüüd on puiduhinnad kõrged ja keegi seda niisama kütteks ei anna.”

Leisi vald võtab ühe katlamaja korraga

„Meie katlamaja vajab nii või teisiti lähiaastatel rekonstrueerimist. Tahame seetõttu uurida, milline kütus Leisile sobiks ja millisele katlatüübile üle minna,” selgitas Leisi vallavanem Ludvig Mõtlep. Praegu köetakse Leisi katlamaja nii puiduhakke kui ka kivisöega. Puitu hangib vald põhiliselt Riigimetsa Majandamise Keskuselt ja teeb sellest ise hakke. Leisi katlamaja tarbijateks on keskkool, kooli internaat ja kaheksakorteriline õpetajate maja.

Eesmärgiks on vallavanema sõnul võtta kasutusele puhtal kujul oma kohalik kütus. Kõne alla võivad tulla turvas ja arvestades aktiivset põllumajanduslikku tegevust vallas ka põhk.

Õliküttel töötavat ja erafirmale rendile antud Pärsama katlamaja Leisi vald praegu oma opereerimise alla võtta ei kavatse. Pärsamal on katlamaja kliendid on lasteaed, hooldekodu ja neli korterelamut. „Meil on probleeme juba Leisi katlamajale puidukoguse kättesaamisega, veel ühe katlamaja puidu peale viimine oleks üsna keeruline,” ütles Mõtlep. „Otsime kõigepealt lahenduse ühele katlamajale.”

Leisi ja Pärsama katlamaja soojahinna võrdlus annab vaieldamatu eelise kohaliku kütuse kasutajale. Leisis on megavatt-tunni hind ilma käibemaksuta 472 krooni, Pärsamal 780 krooni, kusjuures alles veebruaris maksis megavatt-tund ilma käibemaksuta veel 840 krooni.

Pihtla vald ootab tasuvusuuringult soovitusi uuenduskuuril oleva Sandla kultuurimaja küttesüsteemi väljavahetamiseks. „Kogu veneaegne kupatus alates kiviõli kateldest tuleb välja visata ja oleks hea, kui katlamaja hakkab tööle kohaliku kütte baasil,” ütles Pihtla abivallavanem Endel Pank. „Selle töö leevendamiseks panime ennast ka projekti kirja, et äkki on mingi toetuse võimalus.”

Muhu vallal on plaanis välja vahetada kaugküttetorustik ja ehitada elamutesse soojussõlmed, mis võimaldaks soojuse kulutamist reguleerida. Liiva katlamaja ise on maakonna ainus kohalikul küttel töötav munitsipaalkatlamaja, kus Muhu saarelt kogutud hakkepuidu osakaal on tõusnud juba 70 protsendini. Ülejäänud küttematerjali moodustab Saikla rabast pärit tükkturvas. Muhu abivallavanem Raido Liitmäe peab hakkepuidu suureks kasuteguriks asjaolu, et sellega kaasneb võsalõikus, mis aitab ühtlasi parandada Muhu saare väljanägemist ja heakorda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 119 korda, sh täna 1)