Õigeusu kirik kavatseb Saaremaale nunnakloostri rajada (5)

Õigeusu kirik kavatseb Saaremaale nunnakloostri rajada

 

Eesti apostliku õigeusu kirik (EAÕK) kavatseb Saaremaale Orissaare valda Ööriku külla rajada Eesti esimese taasiseseisvumise järgse nunnakloostri. Sellele lisaks on Hiiumaale plaanis rajada mungaklooster.

EAÕK ülempreester Andreas (Kaupo) Põld ütles, et kui mungakloostri rajamisega Hiiumaale on kõik veel lahtine, siis nunnakloostri osas on enam-vähem kindel, et see tuleb Orissaare valda Ööriku külasse. „Praegu võin öelda vaid nii palju, et mõned meie kiriku nunnad avaldasid soovi Lääne-Eestisse elama asuda ja pärast pikaajalisi otsinguid jäi nende pilk lõpuks pidama Saaremaal,” rääkis isa Andreas.

Ta lisas, et kloostri moodustamiseks on EAÕK juba moodustanud toimkonna, kuhu peale metropoliit Stefanuse ja kirikuvalitsuse liikmete kuuluvad veel kiriku varahalduse töötaja, projektikirjutaja, arhitekt ja muinsuskaitse esindaja ning vajadusel kaasatakse kloostri rajamise ettevalmistustöödesse ka teisi oma ala spetsialiste.

„Loomulikult teeme ka koostööd Orissaare valla juhtidega,” ütles isa Andreas, lisades, et nunnakloostri rajamise ettevalmistustööd on kestnud juba paar kuud.

Küsimusele, miks otsustati nunnaklooster just Saaremaale Ööriku külla rajada, vastas isa Andreas: „Nunnad soovivad, et klooster asuks kõrvalise koha peal, kuid samas on vajalik, et inimesed sinna ka ligi pääseksid.” Tema sõnul saab klooster tegutseda tingimusel, et kohapeal on olemas kirik ja vajalikul määral maad. „Loomulikult on ka oluline, et selle piirkonna inimesed oleksid harjunud õigeusu ja selle traditsioonidega. Kõik need tingimused on Öörikul kenasti rahuldatud. Ka kohalik kogudus arutas seda küsimust ja oli kloostri rajamisega kiriku juurde hea meelega päri.”

Isa Andreas ütles, et rajatav klooster saab alguse XIX sajandi keskel ehitatud ja viimased viiskümmend aastat tühjalt seisnud köstrimajast (pildil), mis vajab kapitaalremonti. „Esialgu mahuks sinna elama kolm-neli nunna, kuid vajadusel saab kloostrikompleksi laiendada, sest maad on sealkandis piisavalt,” rääkis ta.

Ülempreester kinnitas, et tegemist on EAÕK esimese Eestis taasiseseisvumise järel rajatud kloostriga. Eelmise sajandi kahekümnendatel ja kolmekümnendatel kuulusid Eesti õigeusukirikule ka Pühtitsa nunnaklooster ja Petseri mungaklooster. Praegu on need mõlemad kloostrid Moskva patriarhaadi alluvuses.

Isa Andrease sõnul on neid inimesi, kes on kloostrielust huvitatud, piisavalt. „Samas tuleks aga meeles pidada, et kloostris elamine eeldab teatud kutsumust,” selgitas ta. „Mungad on enamjaolt vaimulikud, kes praegu teenivad kogudusi. Nunnakandidaadid elavad aga vaikselt mõne koguduse või välismaal asuvate kloostrite juures.” Isa Andreas kinnitas, et kui preestrikutsumus saab osaks vähestele, siis veelgi vähem on neid inimesi, kes on kloostrieluks tegelikult valmis. „Kloostrikutsumus on veelgi haruldasem,” ütles ta.

Kuidas nunnakloostri rajamist Öörikule on kavas rahastada, sellele küsimusele ei osanud isa Andreas praegu veel ammendavat vastust anda. „Kuna ettevalmistustoimkonnas tegeleb iga inimene oma ülesannetega, siis peaks kõike rahastamisega seonduvat küsima meie projektikirjutajalt.
Tean vaid nii palju, et raha on kavas küsida Euroopa Liidu vastavatest fondidest ja sellega juba tegeletakse. EAÕK omalt poolt aga toetab kloostrielanikke sotsiaalgarantiide ja kõige elamiseks vajalikuga.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 155 korda, sh täna 1)