Peadpööritavad unenäod ja eksamikirjand

Peadpööritavad unenäod ja eksamikirjand

 

Urmas Vadi jutustas pühapäeval raadios „Kultuurikaja” saates oma unenägusid. Ta vaatas neid Itaalias ja need olid seotud eesti teatriga. Mina näen ka peadpööritavaid unenägusid, aga kodus oma voodis. Ja mul on neid ju ka palju ning õudsalt põnevaid – võiksin need saarerahvale edasi jutustada! Näiteks.

Kärdla rahvamaja ees oli kaks suurt lõhutud kasepuude hunnikut. No nii kõrget ikka, et katuseräästani välja. Need asetsesid kahel pool paraadtreppi. Kohe-kohe pidi algama matus. Väljakule viiva teekese ääres oli kirst kalli kadunukesega, kirst oli pandud lausa muru peale maha. Kirstu juures oli ka kõnepult. Tseremoonia pidin läbi viima mina.

Astusin kantslisse, kõnelesin midagi pidulikult – ikka lahkunu headest omadustest, – kui äkki jõudis mu teadvusesse, et see seal kirstus olen… mina!

Samal hetkel tundsin, et midagi on väga valesti. Ja oligi! – ma olin kadunukese-minu poole näoga, ärasaatjate poole aga seljaga…
Kibekähku keerasin end kantslis ringi. Nägin, et saatjaid oli mulle tulnud sel viimsel teel vaid 7–8 vanemat inimest. Nojahh, nii see on – mida vanemaks inimene elab, seda vähem on tal saatjaid, jõudsin veel mõelda. Siis ärkasin. Segaste tunnetega.

Meie minister ja teie minister

Muide, uusvana e taas ametisse astunud haridusminister Tõnis Lukas on emapoolne hiidlane. Ema Ester Lukas (sündinud Teras) on silmapaistev keraamik, kes paistab silma just sellega, et püüab olla väga silmapaistmatu. Kärdlas nägime tema suurepärast keraamikat kooli vilistlaste tööde näitusel mõni aasta tagasi. Minister Lukase onu Evald Teras on aga eluaegne erakordne õpetaja, aineteks ajalugu, kunstiõpetus, kunsti ajalugu ja muusikaõpetus + kooride-ansamblite juhendamine. Evald on suur autoriteet nii õpilastele kui kolleegidele. Ja tema õepoeg ongi nüüd meie haridus- ja teadusminister. Nii et teie poolt on keskkonnaminister, meie poolt haridus-…

Laupäeval siis kirjutati kirjandeid

Põnevusega ootasin teemasid. Ja täpselt määratud tunnil nad tulid – üks lihtsam kui teine.

Mina oleksin oma tänase mõistuse tasandil kirjutanud muidugi kõigil teemadel; mõeldes end aga oma laste nahka (vastavalt 34 ja 26) ja arvestades seda, et nad on sündinud ning kasvanud mu erakunstikogu baasil, s.o elanud maalide keskel, oleksid nad ilmselt oletuslikult valinud: a) tütar –„Kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist”, b) poeg – „Meedia noore põlvkonna kujundajana”. Kuigi see sell on meister iga teema absurdi pöörama. Aga ajakirjanduse sees on ta olnud päris sügaval – 2,5 aastat andis Riias lätlastele kolme ajakirja välja.

Pärast teemadesse sundsüvenemist teatas tütar: „Oi, neid teemasid on nii palju, ma ei tea… aga kui sul just vaja on, et ma midagi valiksin, siis võtaksin esialgu selle: „Eesti mured on ka minu mured”.”

„Nii et kunstiteosed pole su ellusuhtumist kuidagi kujundanud?” küsisin.
„Mis nad ikka nii väga kujundasid – nad on kogu aeg olnud, ikka ühesugused, ei mingeid üllatusi…”

Nagu juba ütlesin – minule sobinuksid kõik teemad, aga kui oleksin pidanud kindlalt ühe valima, mõtelnuksin ennast kõigepealt 18-aastaseks ja selleks teemaks oleks olnud 4. teema: „Kõigel on hind, aga vähesel väärtus”.

Tegelikult kirjutasin aga kirjandeid hoopis Õhtulehele: mu viimatise kirja peale reageeriti ja üsna kiiresti. Peatoimetaja pakkus 1000 krooni valuraha + tasuta reklaam selles tohutu lugejaskonnaga lehes. Reklaam sisaldab minust 2006. aastal tehtud portreefilmi esilinastust KUMUs sellel neljapäeval kell 18 ja suisa tasuta. Film kestab 58 minutit ja seal on peale minu veel palju toredaid inimesi.

Nii et kellel neljapäevaõhtul Tallinnas midagi teha pole, võiks ju Kadriorgu jalutama minna ja nii muuseas ka KUMUsse sisse astuda… Ja kes ise ei lähe, võib sinna telefoni või meili teel suunata ju mõned oma Tallinna-tuttavad. Režissöör Eve Ester on igatahes öelnud, et mingile telekanalile ta seda filmi ei müü…

Jo ta ootab mu surma – surm lööb hinnad üles!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 55 korda, sh täna 2)