Täiskasvanute gümnaasium jagab kooli- ja elutarkusi sadadele saarlastele

Täiskasvanute gümnaasium jagab kooli- ja elutarkusi sadadele saarlastele

 

Sellekevadine esimene eksamipalavik on Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi 43 abituriendil loodetavasti tüsistusteta seljataha jäänud. Kirjandit kirjutasid tööd ja õppimist ning pereelu omavahel seostavad gümnasistid nii nagu teistegi koolide lõpetajad laupäeval.

Oma Saare vestlusringis eelmise nädala alguses pajatasid koolis lõpusirgele jõudmisest viis aktiivsemat-tublimat lõpetajat. Õpilaste arvamusi kuulas ja ütles sõna sekka direktor Ly Kallas.

Miks valisite haridustee jätkamiseks just täiskasvanute gümnaasiumi?

Mario Maripuu: Minu jaoks on see kool kõige sobivam. Enne siia tulekut olin selle kooli kohta palju häid sõnu kuulnud.

Reet Kala: See on väga normaalne kool. Õppimisega mul raskusi ei ole. Hinded on olnud neljad ja viied. Mõni kolm on ka sisse lipsanud. Seda siis, kui lapse pärast pole saanud piisavalt õppida. Laps võtab mu ajast 95 protsenti. Vahel on ta mul kooliski kaasas käinud.

Lemmikainet otseselt ei ole. Matemaatikat võin siiski selleks pidada.
Õpetajad on siin kõik väga head. Alati võid eraldi konsultatsioone paluda. Meie kool on ka väga kodune. Siin saad ennast teostada. Kõik võimalused on olemas.

Kristina Remmelg: Olen praegu lapsehoolduspuhkusel. Laps saab varsti kaheseks. Kavatsen edasi õppima minna. Kuigi kesk-eriharidus on mul olemas, otsustasin enne kõrgkooli astumist siin teadmisi juurde saada.
Õpetajad ei suhtu siin sinusse kui õpilasse, vaid kui täiskasvanud inimesse. See teeb suhtlemise meeldivaks ja usalduslikuks. Kollektiiv on väga tore. Õppimisega saavad kõik hästi hakkama. Oleme korraldanud ka lõbusaid ühisüritusi.

Tüdimust ei ole tekkinud. Koolis käimine õpetab ka aega hindama. Kui oled lapsega kodus, pead jõudma kõik asjad õigel ajal ära teha.

Kalver Kukk: Siia tullakse õppima, mitte seda kooli lihtsalt lõpetama. Ise töötan OÜ-s Primus Saare platsiehitajana ja olen suutnud oma ajabilanssi tasakaalus hoida. Varem olen küll keskkooli lõpetanud, kuid kavatsen edasi õppida ja siia kooli tulin selleks, et paaris aines tugev aluspõhi saada. Õpin juurde inglise keelt, füüsikat ja matemaatikat. Olen suutnud omandada neid aineid tunduvalt paremini kui omal ajal keskkoolis.
Töö ja pere kõrvalt olen suutnud korralikult koolis käia. Eks kodu ja kaksikud lapsed võtavad oma aja. Kodust ka toetatakse. Kui vaja, siis vanavanemad vaatavad laste järele.

Tanel Kukk: Olen Kalveri vanem vend, töötan samuti Primuses. Tänapäeval ilma hariduseta elus läbi ei löö. Pärast täiskasvanute gümnaasiumi lõpetamist tahan ehitusalal õpinguid jätkata Tallinna Tehnika Kõrgkoolis.
Kusagil suurlinnas ma oma elu ette ei kujutaks. Mis Saaremaal viga?
Lahedaid sportimisvõimalusi tuleb kogu aeg juurde.

Kas kogu vaba aeg kulub õppimisele ja perele või jääb mahti ka disko, kino, teatri jaoks?

Kõik koos: Ikka jääb.
Tanel: Mina tegelen natuke spordiga. Sangpommi rebimine on üks lemmikaladest.
Kalver: Oleme korraldanud ka koolisiseseid pidusid. Meil on väga sõbralik kollektiiv.

Igal lennul on oma nägu. Kuidas direktor tänavusi lõpetajaid iseloomustab?

Ly Kallas: Direktoril on väga kahju, et see lend koolist lahkub. Lend on tõesti väga tubli. Võib öelda, et tänavused lõpetajad on meie kooli vaimu kandjad. Selles mõttes jätaksin mina nad istuma. (Naer saalis).

Tegelikult tulevad sellised mõtted igal kevadel. Tore on see, et meie lõpetajad saavad praktiliselt igal pool kenasti hakkama. Ka sel kevadel lõpetab palju töö- ja pereinimesi. Nemad pidid taluma ju lausa topelt või kolmekordset koormust. Ütlen ausalt, mõnel oli vahel väga raske. Keegi aga ei virisenud.

Kaks aastat tagasi, kooli 55. aasta juubelil tegid nad suurepärase luulekava. Igal ajal on nad ühisüritustel osalenud ja kooli abistanud. Kogu lennu kohta saab öelda: väga sümpaatsed noored inimesed.
Meie kooli esindus võitis koolidevahelise bowlinguturniiri. Edukalt on õpilased esinenud aineolümpiaadidel.

Abiturientide meelest on KTG õpetanud ka elu teise pilguga vaatama ja hindama. Igal aastal jätkab KTG lõpetajaist õpinguid kõrgkoolis 6-7 noort vähemalt.

Ly Kallas: Kõigil lõpetajatel ei olegi kõrgkool eesmärgiks, ei peagi olema. Paljud ettevõtted vajavad keskharidusega töötajaid. Nii ei ole meie kooli lõpetajatel karta, et nad oma töö-
kohast ilma jäävad. Gümnaasiumiharidusega noortel on alati kergem tööd leida.

Tundub, et täiskasvanute gümnaasiumi õppimisvõimalused ja -vormid on tavakooliga võrreldes paindlikumad ja vähem konservatiivsed.

Ly Kallas: See on tõsi. Ühe plussina on alati esile tõstetud õpilase ja õpetaja sõbralikku koostöösuhet. Meie õpetajad suhtuvad õpilastesse kui partneritesse, kellega koos pingutatakse ühise eesmärgi nimel. Loomulikult tuleb ette tõrkeid, kui õppijal puudub motivatsioon, kuid seda võib juhtuda igas eluvaldkonnas.

Meie koolis õpib sel õppeaastal 249 õpilast, neist kaug-õppeosakonnas 148 ja õhtuses osakonnas 101. Üle poole noortest käib koolis maalt, mõned mitmekümne kilomeeri kauguselt.

Koolis saab õppida ka eksternina ning üksikaine õppijana. Uuest õppeaastat on soovijatel võimalus omandada koos üldharidusega ka merendusalast haridust.

Tuletame lugejatele meelde vana tõde – õppida pole kunagi hilja.
Ly Kallas: Lääneliku heaoluühiskonna poole püüdlevas Eestis on haridus konkurentsivõime oluline kriteerium. Keskealistele inimestele, kelle haridustee on mingil põhjusel katkenud, saame meie abiks olla. Siin on inimesel võimalik poolelijäetu lõpule viia.

Ühe osa meie õpilastest moodustavad mõnevõrra varem täiskasvanute maailma sisenenud noored. Nad on küll gümnaasiumiealised, kuid juba jõudnud pere loomiseni või tööle asuda, mistõttu tavakoolis õppimine on muutunud neile raskeks või isegi võimatuks.

Viimasel ajal on täiskasvanute gümnaasiumisse tulnud järjest rohkem ülitundliku närvisüsteemiga õpilasi, kellele suured päevakoolid ei sobi, samuti füüsilise puudega inimesed, kellel meie koolis liikumisega erilisi probleeme pole, kuna paikneme esimesel korrusel.

Me võime uhkust tunda üliandekate õpilaste üle, kellel on soov mõnes aines süvitsi minna.

Konkurentsis püsimiseks otsime uusi väljundeid, püüame sotsiaalsete muutuste ja nõudlusega kaasas käia. Loodame, et järjest harvem tekib küsimus, kellele ja milleks meid vaja on. Ühiskond vajab sellist kooli. Seda on tõestanud ka meie naaberriikide kogemused.

Täiskasvanute gümnaasiumid lähtuvad põhimõttest, et õppida pole kunagi hilja.

„Kool vajab sümboolset kapitali,” rõhutas Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud viimasel EKJÜ aastakonverentsil, „ja selleks on eelkõige vilistlased, kes elus hakkama saavad.”

Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumil on see kapital olemas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 139 korda, sh täna 1)