Prügimägi

Prügimägi

 

Kevadel, kui me oma hoovi koristame ja uksealust pühime, ärkab ka prügimägi uuele elule. Möödunud laupäeval sõitsin minagi Kudjape prügimäele. Viis kotti vanu äravisatud asju ja olmeprügi autos. Kasutan siinkohal meeleldi sõna prügimägi, sest moodsam väljend prügila tähendab prügi ja prahi mahapaneku ala. Prügimägi aga märgib tõelist mäge, kuhu prügi organiseeritult puistatakse ja raske masinaga tasandatakse ning kinni tambitakse.

Kudjape prügila ala on ligi kuus hektarit suur, aga mägi ise kõrgub ligikaudu ühe hektari ulatuses ja on tänaseks maapinnalt (4,5 m) tõusnud kümne meetri kõrgusele. Tee, mis sinna merepinnalt arvestades ligi viisteist meetrit tõuseb, kulgeb serpentiinina mööda nõlva, enne kui saad keerata mäe lagipeale. Seal nagu kõrgel platool ikka puhub tugevam tuul ja näeb mäge palistava metsa puudel uhkelt värviliste kiletükkidega ehitud oksi. Kõik prügikotid, mis valla kistakse, lisavad ümbruskonna ehtimisse oma osa.
Seetõttu avaneb prügimäel vapustav vaade. Asjatundlikud prükkarid, kes prügi ja prahti kogenud silmaga inventeerivad, on kevadpäikese käes pruunikspõlenud nägudega ja käed tuuldunult karedad, nagu väljas lageda taeva all töötavatel looduslastel ikka olnud.

Meie tänapäev on eripäraselt rikas. Tarbimisühiskond rüüstab kauplusi ja poode ning seeditud kauba peibutusümbrised ja kasutamata ülejäägid veetakse prügimäele. Suurlinnades, kus elu priiskavam, kasvavad need heitmete mäed väga kiiresti. Kuulsin kunagi ühte saarlast ütlevat, et sellest saadik kui nende majja tuli minia suurlinnast, suurenes majapidamise prügi hulk kolm korda.

Tänapäeval on kaks enamkasvavat ja probleemseks muutunud nähtust: autode hulk ja jäätmekogused. Mäletan, et veel aastat kuuskümmend tagasi külas elades ei kuulnud ma midagi prügiprobleemist. Korduvkasutamisele mittekuuluvad heitmed viidi „kivisea`a nurka”, kus oli väike kõdunev küngas. Lendavad asjad nagu paber ja tohud põletati pliidi all. Keemilisel teel saadud materjale nagu plastik polnud veel olemas. Aga vananenud arstirohud kaevati kõrvalises kohas maasse. Ainus traataiaga piiratud jäätmeaed kogu küla jaoks oli lõpnud loomade surnuaed, külast eemal Kivisemäe all.

Aastal 2009 Kudjape prügila suletakse. Jääb järele rohkem kui kolmekümne aasta jooksul kasvatatud mägi, mis haljastatakse. Edaspidine prügi mahapaneku uus koht pole veel päris selge.

Peetakse ka aru prügist soojus- ja elektrienergia tootmise üle. See ettevõtmine vajab prügi eelnevat sorteerimist ja vastavate soojusvahendite püstitamist. Kõik see maksab. Kindlasti paarsada miljonit krooni. Prügi Saaremaalt äravedu teatud aastate jooksul oleks veel kallim.
Meil on nüüd uus keskkonnaminister – Saaremaa mees, endine Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi, kes kindlasti mõtleb ka omade peale. Hääled on talle valimiste ajal antud. Küllap heategu siis ka vastamata ei jää.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)