Elu Abrukal kogub tuure

Elu Abrukal kogub tuure

 

Nagu veenduda võib, on läinud nädalane 13 ja reede õnnelikult üle elatud ja ei juhtunud midagi, mis meelehärmi valmistanuks. Vana tõde ju seegi, et kui ikka ohtudele julgelt vastu astuda ja silma vaadata, ei nad kohuta siis kedagi. Ning julge hundi rind pidavat kohutavalt rasvane olema.

Aga olgu nüüd, mis siin ikka inimesi kollitada selle ebausuga, tegelikult oli päris meeldiv päev see reede ja 13. Oli päikest, oli sooja ja ettevõtmised laabusid vaata et ladusaminigi kui tavaliselt. Kokkuvõttes üks tore ja meeldiv päev omasuguste seas, mis lisaks kõigile muule kinkis Eestimaale ka arvestatavat päevasooja.

Soojadest päevadest on tänaseks mälestus saanud ja tuul punnitab põski, aga tühja sest, kevadine aeg ju. Kõik muu aga liigub vana rada ja elu Abrukal kogub tasapisi tuure, et kevadest suvele tegusalt vastu astuda. Saar valmistub aktiivseks eluks. Juba mitmendat aastat järjepanu võib täheldada, et aprillis lükatakse Abrukas aktiivne elu käima. Saarele saabuvad esimesed uudistajad-külalised, kes enda jaoks Abrukat avastada tahavad. Samuti käivitub saarel aprillis suuremat sorti vilgas elu- ja ehitustegevus. Ka tänavune aasta ei ole erandiks.

Selle aasta esimesteks organiseerunud külaliseks saarel oli Kuressaare Kultuurivara töökas kollektiiv eesotsas oma uue juhi Villu Veskiga, kes pidas vajalikuks oma rahvaga Abrukal ära käia. Abrukalasi teavitasid kultuurivaralased oma külaskäigust juba varakult. Et üritus laabuks ja hooaja esimestel külalistel Abrukast meeldiv mulje jääks, sai kõik vajalik varakult valmis säätud. Taevataadiga, kellega meil siin otseühendus, sai ilma suhtes kokku lepitud. Maised asjad, mis endale jõukohased, sättisime ise korda.

Külaliste saabudes olid asjad kombes, sinililled-ülased metsa all õitsemas, liblikad lendamas ja linnud puudel-põõsastel laulmas. Ilm oli ilus, päikeseliselt soe ja meri laevareisiks paslik. Saarele saabuti rõõmsatujuliselt. Kuna tegusa inimese päev on lühike, siis pikalt mõtlemist polnud: piknikukorvid autole, et käed-jalad oleksid sama vabad kui vaim, ja matkama. Aeg läks lennates ja paaritunnise matka järel oli põhjapoolsele osale Abrukast, kus paikneb ka Abruka küla, tiir peale tehtud.

Matka lõppedes maabus seltskond Vahtra talus, kus neid ootasid tuttavad piknikukorvid ja küpsetiste ootel grillahjud. Ega muud kui vorstid vardasse ja kala grillima ning peagi täitus Vahtra talu lõkkeplats hõrgu toidulõhnaga. Pärast mitmetunnist matka ja tutvumisretke mööda Abrukat oli kaasavõetud toidul ülimalt menukas minek. Nii mõnigi koha viibinu avastas Abruka enda jaoks esmakordselt. Rahulolevaid nägusid jälgides julgesin arvata, et kohaletulnud jäid väljasõiduga igati rahule.

Tegelikult oli rõõm kahepoolne. Abruka nagu oodanuks külastajaid pikisilmi. Metsaalune rüütatud kaunite kevadlilledega ja lindude valikkoorid metsatee servas laulmas. Õhtu hakul rahvale järele tulnud liinilaev Heili viis Roomassaarde rahuloleva seltskonna, kel kontides paras annus matkaväsimust. Kaasa anda polnud külalistele küll palju, vaid kevadised muljed Abrukast, salasoovid, mis heliseva kivi juures soovitud, ning kutse kohtuda suures suves. Aga algus on tehtud ja Abruka ootab oma külalisi.

Eelmisel teisipäeval tulid saarele Saare KEK-i ehitajad, kes Kaarma valla tellimusel alustasid Abruka sadamahoone rekonstrueerimistöödega. Ettevõtmine on projektipõhine ja ehitise valmimistähtaeg 1. juuni 2007.

Projekti maksumuseks on 582 000 krooni. Hasartmängumaksust rahastatavast regionaalsete investeeringute programmist laekus selle toetuseks 350 000 krooni, millele Kaarma vald lisas omaosalusena 232 000. Tegemist on sadamahoone laiendusega, mis peaks valmimisel hõlbustama sadamakülastajate teenindust. Laieneb võimalus toitlustusteenuse pakkumiseks. Samuti tekivad sadamakülalistel täiendavad pesemisvõimalused. Lõppkokkuvõttes peaks paranema teenustepakett, mida Abruka sadam on võimeline oma külalistele pakkuma. Kokkuvõttes tõotab tulu tõusta Abrukale tervikuna. Ehitus objektil läks hoogsalt käima. Ilmad soosivad välitöid ja tähtajad suruvad takka, jõude seismiseks aega ei ole.

Abruka põliselanikud aga võtavad asja rahulikult ja lasevad ajal omasoodu kulgeda. Kõik vajalikud tööd ja toimetamised annavad endast ise märku, ole ainult mees ja katsu asjadega hakkama saada. Vastavalt sellele, kuidas pikeneb valge aeg päevaringis, suureneb ka tegemist nõudvate päevatööde hulk. See on aga omaette teema ja kõigile maainimestele ammuilma tuttav.
Meile siia Abrukale saabub õhusoe vähese hilinemisega, aga pole hullu, selle eest on suvi jälle sedavõrd pikem. Igal asjal siin ilmas on oma aeg, ole ainult mees ja oska ära oodata.

Vaat sellised lood siis sedakorda Abrukalt. Olge tublid ja ärge end tööga üle koormake, võtke aega ikka hingamiseks ja olemiseks ja armastuseks ja … Eks te ise tea paremini, milleks veel. Ja kohtume tulevikus ehk teisisõnu juba järgmisel teisipäeval.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)