Korrast ja selle kaitsest

Korrast ja selle kaitsest

 

Nii uskumatu kui see ka ei tundu, on täna peamise avaliku korda kaitsva organi ehk politsei töö aluseks 1990. aastast pärinev politseiseadus, mis on vastu võetud enne põhiseaduse jõustumist ning ei ole seetõttu paljuski ka sellega kooskõlas.

Kahjuks puudub meil üldine korrakaitseseadus, mis sätestataks Eesti õiguskorras avaliku korra mõiste, looks korrakaitseorganite ja üksikisikute tasandil ohtude ennetamise, tõrjumise ja korrarikkumiste kõrvaldamise süsteemi ja määratleks muud korra kaitsmisega seotud põhimõisted ja põhimõtted.

Olukorra lahendamiseks ongi uus korrakaitseseadus lähiajal parlamendi menetluses. Sellega sätestatakse nii igaühe kui ka avaliku võimu õigused ja kohustused avaliku korra ja ühiskonna turvalisuse tagamisel.
Nii pannakse paika näiteks ühtsed ja kogu riigis kehtivad avalikus kohas käitumise ja avalike koosolekute läbiviimise nõuded, mis tähendab, et pärast seaduse jõustumist ei saa enam tekkida olukorda, kus näiteks ühes vallas võib kisada kella 22-ni ja teises kella 23-ni või erinevates omavalitsustes on täiesti erinevalt reguleeritud see, kuidas korraldada kõnekoosolekut.

Seadus määratleb ära ka korrakaitse mõiste, mis eelnõu kohaselt on ohutõrjeliste tegevuste kompleks, mis sisaldab endas ajalises järjekorras ohu ennetamist (oht pole veel tekkinud, aga selle tekkimine on võimalik), ohu väljaselgitamist (oht võib olla juba tekkinud ehk ohukahtluse olemasolu), ohu tõrjumist (näiteks joodiku eemaldamine roolist) ja juba tekkinud korrarikkumise tagajärgede kõrvaldamist (politsei taastab õnnetuse tagajärjel katkenud liikluse).

Oluline on taaskord märkida põhimõtet, et avaliku korra rikkumise ennetamine ja ka kõrvaldamine on esmaselt alati iga üksikisiku, mitte avaliku võimu või muude isikute ülesanne. See peaks tagama avaliku võimu võimalikult väikese sekkumise.

Avalik kord oleks mõistena õigusaktidest tulenev elukorraldus, millega tagatakse isiku õiguste ja vabaduste kaitse, ühiskonna turvalisus, avaliku võimu ja avalike teenuste toimimine. Teisisõnu on avalik kord õigushüvede kogum, mida kaitstakse korrakaitseõiguse vahenditega.

Lisaks juba kirjeldatule sätestab seadus veel hulgaliselt erinevaid avaliku korra ning selle kaitsmisega seotud mõisteid ja regulatsioone. Aga kui seadus on jõudnud parlamendi menetlusse, toob meedia avalikkuseni kindlasti kogu teema juba oluliselt põhjalikumalt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)