Europarlamendi „ringleva tsirkuse” reostav õhk

Europarlamendi „ringleva tsirkuse” reostav õhk

 

Euroopa seadusandjaid süüdistatakse globaalse kliimasoojenemise tekitamises.

Europarlamendi igakuine rännak Brüsseli peakorterist Strasbourg’i, et pidada seal neli päeva kestev plenaaristung, tekitab aastas umbes 20 000 tonni süsinikdioksiidi (CO2) – see on võrreldav kasvuhoonegaaside hulgaga, mis tekib 13 000 lennureisi tagajärjel Londonist New Yorki. Sellise järelduseni jõudis üleeile (25. aprillil) Strasbourg’is avalikustatud uurimus.
Iga kuu lõpus sõidavad 785 europarlamendi saadikut koos abiliste ja muu seltskonnaga (lobistid ja ajakirjanikud) Brüsselist Strasbourg’i, et pidada selles Ida-Prantsusmaal asuvas linnas neli päeva kestev plenaaristung. Dokumentatsiooni ja muu vajaliku inventari veoks kasutatakse 15 suurt veoautot.

Europarlamendi roheliste saadikuterühma tellimusel läbiviidud uurimus näitas, et Euroopa Liidu seadusandjate igakuine pendeldamine Brüsseli ja Strasbourg’i vahel tekitab aastas heitgaaside koguse, mida sama perioodi jooksul toodab umbes 4000 Londoni majapidamist.

Kogu selle loo teeb veidi paradoksaalseks asjaolu, et kõne all oleva uurimistöö tulemused avalikustati vaid paar nädalat pärast seda, kui Euroopa Liit (EL) võttis endale kohustuse vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside väljaheidet atmosfääri 20% võrra.

Strasbourg’i europarlamendi aprillikuu plenaaristungile kohale sõitnud eksperdid väidavad, et kõik see õõnestab EL-i pingutusi võtta endale kliimamuutuste küsimuses moraalseid kohustusi. Kõigele lisaks näitab see ka liidu juhtorganite kahepalgelisust – nimelt on Brüsselis asuvad EL-i võimud oma kodanikele esitanud üleskutse, et nad väldiksid asjatut autotranspordi kasutamist, sest vastavalt aruannetele toodab just autotransport ligi 20% kõigist euroliidu haldusalal tekitatud kasvuhoonegaasidest.

Suurbritannias asuva Yorki ülikooli professori John Whiteleggi juhtimisel teostatud uurimus julgustab neid kriitikuid, kes on seni olnud vastu europarlamendi kahele asukohale Brüsselis ja Strasbourg’is. Arvutused näitavad, et parlamendi ühest linnas teise vedamine läheb Euroopa maksumaksjale maksma 200 miljonit eurot aastas. Kogu maailmas on see europarlamendiga seonduv triangel kujukaks näiteks selle kohta, kuidas raha mõttetult tuulde loobitakse.

Kord pakitakse kohvrid

Ükskord kuus, reede õhtul sõidab parlamendi alalisest asukohast Brüsselist välja viieteistkümnest raskeveokist koosnev kolonn, mis on täis laaditud metallist kaste, kuhu on pakitud dokumentatsioon, et läbida 450 kilomeetri pikkune vahemaa Strasbourg’i. Enam kui miljon inimest kogu euroliidust kirjutas hiljuti alla nõudmisele, et teha lõpp europarlamendi sellisele käitumisele.

„See on absoluutselt lubamatu, et nii palju süsinikdioksiidi emiteeritakse kasutult selleks, et säilitada säärane anakronistlik tsirkus,” ütles ajakirjandusele antud pressikonverentsil Suurbritanniast (see riik on euroskeptilisuse poolest tuntud ) pärit europarlamendi roheliste fraktsiooni liige Caroline Lucas. „Uurimus näitas, et sellise mittevajaliku karusselli (merry-go-round) tagajärjel tekkinud saast ja reostus on suurem kasvuhoonegaaside kogusest, mida toodavad mõned väikeriigid, sh ka need riigid, mis merevee taseme järsu tõusu tagajärjel võivad palju kahju saada.”

Uuringu tulemused näitavad, et europarlamendi igakuine Brüsseli ja Strasbourg’i vaheline seiklemine toodab aastas 20 268 tonni süsinikdioksiidi. See on võrreldav Vaikses ookeanis asuva Cooki saarestiku toodetud süsinikdioksiidi aastase kogusega.

Tülikas kohalejõudmine

Euroopa Parlament omab püsivat asukohta Brüsselis, kus ta kuu aja jooksul peab kolm nädalat istungeid. Kuid vastavalt 1992. aastal sõlmitud Maastrichti lepingule on 785-liikmeline parlament kord kuus kohustatud neljaks päevaks sõitma Prantsuse-Saksa piiril asuvasse Strasbourg’i, et seal pidada plenaaristung.

Kuna aga Strasbourg’il pole praegu muu maailmaga just kõige paremat õhu- ja maismaatranspordiühendust (näiteks peavad paljud saadikud ja nende abilised kohale jõudmiseks sõitma läbi selliste keskuste nagu Pariis ja Frankfurt), siis tekitab see täiendavaid reisikulutusi. (Tõsi, praegu käivad Strasbourg’i raudteejaamas suurejoonelised ümberehitustööd ja juunikuust alates hakkab Pariisi ja Strasbourg’i vahet sõitma maailma kiireim rong.)
Mis aga veelgi hullem: europarlamendil on hooned kolmes linnas: Strasbourg’is (sealsed hooned on kõige suurejoonelisemad ja enamiku aja aastast seisavad need tühjana), Brüsselis ja Luxembourg’is.

Europarlamendi kulude monitooringuga tegelevad ametnikud väidavad, et juhul kui europarlament pidevalt ei rändleks ja istuks püsivalt vaid ühes linnas (kas Strasbourg’is või Brüsselis), võimaldaks see kokku hoida umbes 206 miljonit eurot aastas.

Europarlamendi roheliste saadikuterühma tellitud uurimuses on tehtud järeldus, et parlamendi Strasbourg’i sessiooni ärajätmine võimaldaks märkimisväärset kulude kokkuhoidu – nimelt muudaks see mittevajalikuks umbes 50 konverentsiruumi ja 2560 töökohta.

Urmas Kiil
Strasbourg

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)