Läänemere tervis on meie kätes

Läänemere tervis on meie kätes

 

Loodusprojekti LIFE seminarist „Merekaitsealad Läänemere idaosas 2005–2009”.

Merega seonduv ei tunne riigipiire ja seetõttu on paljud ettevõtmised Läänemere-äärsetes riikides ühised leidmaks koostöövõimalusi, et ära hoida mereõnnetusi ja vähendada reostuskoormust.
LIFE projekti raames toimus Leedus Palangas veebruari algul seminar, kus teemaks erinevate huvigruppide osalus planeeritud ja ettenägelikus looduskasutuses loodavatel merekaitsealadel.

Lisaks Baltimaadele osalesid selles ka Vene, Saksa, Soome, Rootsi ja Inglismaa ametkondade esindajad. Eestit esindas erinevates töögruppides kokku 13 inimest, Saare maakonnast Mari Koppel-Lepik Saaremaa keskkonnateenistusest, Hillar Lipp Saarte Kalurite Ühingust, Kristo Kiiker Muhu vallavalitsusest. Eesti-poolse põhiettekandega teemal „Peamised kalapüügiviisid Balti merel, ohud ja konfliktid seoses keskkonnakaitsega ja võimalused ühistööks” esines seminaril mereinstituudi teadur Markus Vetemaa. Lisaks ettekandele demonstreeris ta ka mereinstituudi eestvedamisel valminud filmi hallhüljeste ja kalurite konfliktidest ning tulevikuprognoosidest.

Arutleti kormoranide ja hüljeste teemal

Läänemeri on unikaalne ja kergesti haavatav ökosüsteem, kus leidub palju Euroopa ja ka maailma looduse mitmekesisuse säilimise seisukohalt olulisi liike ja elupaiku. Tõsiseks ohuks on nende elupaikade füüsiline hävitamine ehitus- ja süvendustööde käigus. Ohtlikud ained meie vetes põhjustavad tundlikumate liikide ja elupaikade jätkuvat kadumist.

Seminaril arutleti ka väga delikaatsel kormoranide ja hüljeste teemal. Üldine surve hülgekahjustuste korvamiseks rahvusvaheliselt on tugevnenud ja väljastatakse ka laskelube. Loa saamisega kaasnevad samad kohustused ja aruandlus kui uluki küttimisel, kuid mis saab lastud loomast – merre see jääda ei või. Kas aga see vähene laskmine üldse lahendab praegust olukorda? Äkki on riigile või püüdjale odavam kui kalapüüdmine üldse lõpetada?

Teadaolevalt on kalavaru üheaegselt nii tooraine kalandusele kui ka hüljeste olulisim toit. Kuna kalavaru ei ole piiramatu, siis tekitab selle ühise ressursi jagamine jätkuvalt probleeme. Peale konkurentsi on neid aga teisigi. Pakilisemaks näiteks hüljeste takerdumine kalurite püügivahenditesse, aga ka nende tekitatud kahjud mõrdadele, võrkudele ning hukkunud lindude-loomade suur arv.

Eeskätt on mureks viiger kui hallhülgest ohustatum liik ja Läänemere ainuke vaalaline – pringel e seakala. Viimast kohtab küll haruharva, ent kuna tegemist on üliharuldase loomaga, siis on iga isendi surm kahetsusväärne.

Hülgekindlad mõrrad

Kaluritele teeb loomulikult peamist muret hüljeste tekitatud suur majanduslik kahju: lõhutud püügivahendid ja rikutud või saamata jäänud saak. Riiklikult vaadates vajavad lahendust või vähemalt leevendust mõlemad probleemid. Hülgekindlaid mõrdasid on maailmas konstrueeritud küllaltki palju. Nende ühine omadus on see, et üheaegselt püütakse vältida hüljeste uppumist mõrdadesse kui ka muuta püügivahendid selliseks, et hüljes sealt kala kätte ei saaks.

Selleks asetatakse mõrrasuu ette trossidest metallpaneel või suuresilmaline tugev võrgustik, millest mahuvad läbi küll mõrda sisenevad kalad, ent mitte hülged. Teiseks erinevuseks on see, et mõrra viimane, kalakoguv osa, tehakse spetsiaalsest hülgekindlast materjalist, millele loomade hammas peale ei hakka. Nii ei suuda hülged koti sisse auku rebida ja saak jääb kalurile.

Kaluritele jagatakse hülgekindlat mõrramaterjali
Projekti ”Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames on ostetud hülgekindlat mõrramaterjali ja jagatud seda Eesti erinevates paikades püüdvatele kaluritele, et selgitada välja modifitseeritud mõrdade kasutamise efektiivsus meie oludes.

Katsete põhirõhk on Lääne-Eestil, kus konflikt hüljeste ja kalanduse vahel on teravaim. Senised tulemused on paljulubavad – kasutatav mõrralina on osutunud tõepoolest hülgekindlaks. Prognoosida võib sedagi, et kuna mõrd enam kõhutäit ei paku, kaotavad hülged kui küllalt targad loomad tasapisi huvi püügivahendite külastamise vastu. Mõrdade suu ette asetatav paneel välistab ka sissepääsu ja hilisema uppumise võimaluse.

Hülgekindlate mõrdade ainukeseks puuduseks on nende kõrge hind. Sellele vaatamata on mõnedki kalurid hülgekindlatele mõrdadele üle minemas, sest hallhüljeste ja nende kahjustuste arv kasvab pidevalt ja endiste mõrdadega pole püük paljudes kohtades enam võimalik. Samas tõdeti, et kui eesti kalapüüdjatel on probleemiks hülged ja kormoranid, siis leedu-läti kalurite probleem on püügi-aladel talvituvad veelinnud.

Kaunite liivaluidete kaitseks

Lisaks kalandusele käsitleti ka sadamate haldamise ja arendamisega kaasnevat. Olulise probleemina toodi välja süvendustööde käigus väljakaevatava pinnase vedu, kuhu juhtub, peaasi et kiiremini ja odavamalt saaks. Sellest tulenevalt on hävinud kala- ja põhjaloomastiku elupaigad, kalade kudealad. Võib arvata, et ka Saaremaa sadamate süvendustöödega on sama lugu ning see on ka üks põhjustest, miks süvendatud sadamate piirkonnas ei ole pikka aega olnud traditsioonilist rikkalikku kalastikku.
Rõhutati, et Natura 2000 merealade piirkonnas arendustegevust ei piirata, kuid toimingud selles piirkonnas hoitakse tähelepanu all.

Seminaril tunnustati Palanga linna püüdlusi ja jõupingutusi, mis on tehtud supelranniku liivaluidete ja liivajärskkallaste kaitseks tõusuvete, mere- ja tormituulte erosiooni eest, kasutades selleks väheväärtuslikku võsa ja puitmaterjali. Sarnast ettevõtmist ja tegutsemist on meilgi võimalus järgida, eeskätt Mändjala-Järve supelrannas, kaitsmaks mere mõjutuste ja erosiooni eest siinseid luiteid ja liivajärskkaldaid.

Kokkuvõtvalt võime öelda, et Liivi laht on unikaalse ja tundliku ökosüsteemiga veeala, mis vajab oma kalavarude-mere-elustiku kaitseks ja kalapüügist tingitud keskkonnamõjude vähendamiseks laiapõhjalist, erinevate huvigruppide koordineeritud tegevust ja erimeetmeid.
Projekti raames koostatavad kaitsekorralduskavad on paljus küll soovituslikud, aga seeläbi saame olla optimistlikumad meid ümbritseva Läänemere tervise ja käekäigu suhtes.

Seminaril osalenu
Hillar Lipp,
Saarte Kalurite Ühing

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 105 korda, sh täna 1)