Linna gümnaasiumides jäi ukse taha 32 last (2)

Linna gümnaasiumides jäi ukse taha 32 last

 

1. septembril ei saa 32 last I klassi minna soovitud koolis. Kuressaare gümnaasiumis jäi ukse taha 20, ühisgümnaasiumis 12 koolieelikut. Lapsevanemad on pahased ja õigustatult. „Mõistan neid, olles ise lapsevanem,” tõdeb abilinnapea Argo Kirss, „minagi oleksin pahane, kui oma last soovitud kooli ei saaks.”

Kuressaare linnavalitsuse korralduse alusel avatakse 2007./2008. õppeaastal nii Saaremaa ühisgümnaasiumis, Kuressaare gümnaasiumis kui ka vanalinna koolis kaks esimest klassi ning põhikoolis üks esimene klass. Gümnaasiumid on populaarsemad ehk juba seetõttu, et suurte koolidena on neil enam võimalusi kujundada oma kooli mainet.

Ka on vanemad – mõeldes lapse edasisele käekäigule – seda meelt, et pärast põhikooli ei peaks laps kooli vahetama, vaid saaks jätkata samas koolis. Võimalikuks peab üks lapsevanem ka seda, et kui gümnaasiumid tegid omal ajal vastuvõtukatseid, selekteeriti „targad” lapsed neisse koolidesse ning ülejäänud pidid leppima põhikoolidega.

Kirss tõdeb, et ehkki lapsevanemal on õigus oma järelkasvule kooli valida, pole tal siiski õigus nõuda. Omavalitsuse teha on, et koolid oleksid olemas ja töötaksid vastavalt riiklikule õppekavale. Nii ongi linnavalitsus välja töötanud korra, et pärast seda, kui lapsevanem on toonud kooli avalduse koos sinna juurde kuuluvate dokumentidega (sel aastal pidi seda tegema 13. aprilliks), tehakse otsus, lähtudes lapse registreeritud elukohast, printsiibist tagada ühe pere lastele ja vanematele võimalus õppida ja töötada ühes koolis ning dokumentide esitamise järjekorrast.

Mõneti keeruliseks on linna jaoks teinud koolitulevate laste arvu prognoosimise nüüdne ühtne haridusruum Kaarma vallaga, ütleb Argo Kirss, lisades, et päris lõpuni ei tea ju keegi, mis mõtted emadel-isadel peas mõlguvad, st millisesse kooli nad poegi-tütreid panna tahavad.

Kuressaare gümnaasiumi direktor Toomas Takkis märgib, et lapsevanema ja kodanikuna on ta avarate valikuvõimaluste poolt ja küsitavate piirangute vastu. Takkis räägib ka loo, kuidas tema juures käis lapsevanem Vättalt, kelle pere kaks last juba õpivad KG-s ning nüüd soovis ta panna samasse kooli ka kolmanda. Et aga Pihtla valla lapsed saavad linnakooli siis, kui kohti üle jääb, on tõenäosus, et see laps peab endale teise kooli otsima, suur. Samas ei ole Pihtla vald teinud linnaga lepingut ning ka koolitranspordi korraldamisel ollakse arvestanud sellega, et Vätta lapsed käivad linnas koolis.

Abilinnapea tõdeb, et linn peab koolide komplekteerimisel arvestama siiski ka koolide huvidega. „Kui ühel aastal jääb mõnes ühe klassikomplektiga koolis esimene klass tühjaks, on see nii kooli edasise rahastamise kui üldse eksisteerimise küsimus.”

Kas ei peaks taastama 1. klassi minejatele katsed? Nii Kirss kui Takkis vastavad eitavalt. Lisaks ei ole see ka seadusega lubatud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 22 korda, sh täna 1)