Strasbourg’i parlamendi avatud mikrofon

Pärast seda, kui europarlamendi 785 saadikut koos oma abiliste ja pagasiga olid esmaspäeva pärastlõunaks Strasbourg’i kolinud, algas plenaaristung traditsiooniliselt vaba mikrofoniga – ühe minuti jooksul oli kõigil saadikutel võimalus avaldada oma arvamust nende südant vaevavates küsimustes.

Vaba mikrofoni tunni – istungite saalis oli siis 146 saadikut, kuid juba paarikümne minuti pärast oli neid järele jäänud vaid paarkümmend – avas europarlamendi esimees, Saksamaa konservatiivne poliitik Hans-Gert Pöttering, kes väljendas oma nördimust seoses sündmustega Türgis, kus umbes nädal tagasi oli tapetud kolm kristlast.

Parlamendi presidendi sõnul oli tegemist „vähemuste õiguste karjuva rikkumisega”, mille suhtes Euroopa seadusandjad ei tohiks ükskõikseks jääda. Samas avaldas Pöttering kaastunnet vene rahvale, sest sama päeva ennelõunal oli Strasbourg’i jõudnud teade Venemaa endise presidendi Boriss Jeltsini surmast.

Alljärgnevalt mõned väljavõtted vaba mikrofoni tunnis tõstatatud tähtsamatest teemadest.

Saksamaalt pärit parlamendisaadik avaldas pahameelt seoses sündmustega Venemaal. Saadiku sõnul olevat president Putini valitsus autoritaarne. „Putini Venemaal kasutatakse brutaalseid vahendeid demokraatia mahasurumiseks, rünnatakse ka ajakirjanike,” oli saadik veendunud, väites veel, et poliitilistel eesmärkidel kasutatakse ära kohtuid. Nii näiteks olevat Vene kohtud represseerinud teisitimõtleja Hodorkovskit. Veidi hiljem solidariseerus Saksa saadikuga ka Eestist pärit, aga inglise keeles sõna võtnud europarlamendi saadik Tunne Kelam.

Märkimist leidis ka Eesti pronkssõduri teema. Väga agressiivselt tõstatas selle küsimuse inglise keeles kõnelenud europarlamendi naissaadik Lätist, kes nimetas Tallinnas toimuvaid sündmusi „häbiväärseteks”. Tema sõnul tegelevat Eestimaa võimud „vabastajate mälestuse mõnitamise”, „natsismi õhutamise” ja „vene vähemuse õiguste jalge alla tallamisega”.

Prantsuse keeles kõnelenud naissaadik väljendas oma nördimust seoses sellega, et Maailmapanga president on endiselt edasi Paul Wolfowitz, mees, keda hiljuti süüdistati korruptsioonis (nimelt oli ta kõrgepalgalisele ametikohale sokutanud oma armukese – toim). „See on lubamatu, et selline mees niivõrd auväärsel ametikohal edasi töötab,” oli prantslanna nördinud. Ta jätkas: „Euroopa Liit peab nõudma USA võimude poolt soositud Wolfowitzi lahkumist”

Majandusteemadest käsitleti europarlamendi vaba mikrofoni tunnis peamiselt energiapoliitikat. Palju räägiti juba tuttaval teemal, et Euroopa Liit peaks julgeoleku huvides oma energiatarneid hajutama, et mitte sattuda liiga suurde sõltuvusse Venemaast.

Leedust pärit eurosaadik tõstatas Vene-Saksa gaasijuhtme teema. Saadik väljendas seisukohta, et seni pole piisavalt uuritud gaasijuhtme rajamisega seotud keskkonnaalaseid probleeme. „Nüüd on teada, et gaasijuhe hakkab läbima ka Eesti majandustsooni,” rääkis leedukas, väljendades kahetsust seoses sellega, et Gazpromil olevat kavas luua oma julgeolekujõud, kelle ülesandeks on tulevase gaasitoru turvamine ja kellele antakse laialdased volitused. Leedu saadik väljendas lootust, et EL-i suurim riik Saksamaa, kes on kõnealuse projekti üks osapooli, avaldab Venemaale survet, et too arvestaks ka euroliidu kui terviku huvidega.

Urmas Kiil,
Strasbourg

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 15 korda, sh täna 1)