Idamaade kontsertid Kuressaares

Idamaade kontsertid Kuressaares

 

3. ja 4. mail astuvad Kuressaare Linnateatri laval üles esinejad Koreast, Namiibiast, Bhutanist ja Armeeniast.

Festivali Orient juhi Peeter Vähi sõnul on selleaastane üritus erinev eelnevatest: „Kui varasematel aastatel püüdsime kavasse panna muusikat, mis tundus meile kaugem ja eksootilisem, siis tänavuses programmis on rõhuasetus muusikal, mis pärineb endise Nõukogude Liidu aladelt. Varem polnud aeg selleks küps.”

Oriendi festival on Saaremaal käinud juba kolm korda. See on traditsioonidega üritus, mida Eestis saab näha vaid kolmes linnas: Tallinnas, Viljandis ja Kuressaares. Kui varem on meil ürituse eest hoolt kandnud Kuressaare Kultuurivara, siis sel aastal linna kultuuri katusorganisatsioon vedu ei võtnud ja kontserdid jõuavad vaatajateni tänu sponsoriele. Kuressaare kuursaali projektijuht Tiiu Tammoja, tänu kellele Peeter Vähi idamaade muusikat Saaremaale üldse pakkus, arvas, et sellist muusikat on meil kindlasti vaja ja lisas: „Meil on ka edaspidi kavas siia väärt muusikuid tuua.”

Festival Orient on tänaseks laienenud Lätti, Soome, Rootsi ja Venemaale Peterburgi. „Festivali stiililine diapasoon on lai – esitatud on folkloorset ja sakraalset muusikat, traditsioonilist klassikat,” kinnitab Vähi, et muusikat jagub igale maitsele.

Sedo Sori (Korea) ja Damaralandi folkansambel (Namiibia)
12-liikmeline ansambel Seodo Sori on Korea kuulsaim Seodo laulu viljeleja. Seodo regioon kuulub tänaseks Põhja-Koreale, kus need laulud on lülitatud keelatud laulude nimistusse. Tänu üksikutele Lõuna-Koreasse põgenenud lauljatele on see unikaalne vokaalkunst hävingust pääsenud.

Aafrika muusika ei kuulu üldiselt Oriendi huvisfääri ja Damaralandi folkansambli osavõtt festivalist on pigem erand. Festivali programmi võeti see grupp kui rahvamuusika üks ehedamaid näiteid, kus tegelikult pole professionaalseid lauljaid. Ülim musikaalsus on bušmanitega suguluses olevatele damaralastele omane.

Ansambel laulab enamasti nama-damara keeles, mis meie kõrvale kõlab väga eriliselt. Nimelt sisaldab damarakeelne kõne viit omapärast keele ja suulae abil tekitatavat plõksuvat imihäälikut, mis lauldes jätavad mulje, nagu oleks muusikale lisatud mingi väike varjatud löökpill.

Chhoden (Bhutan) ja ansambel Kilikia (Armeenia)
Chhoden esitab bhutani rahvalaule. Kuigi bhutanlastel on selgesti eristatav identiteet, on nende kultuuri, keele ja usu juured Tiibetis. Bhutanis on loodud küll ka ilmaliku sisuga laule, kuid valdavalt on nende laulud kui palved. Usutakse, et tantsu ja laulu läbi saavutatakse ülim vabanemine ning taassünd taevastes sfäärides.

Noorema põlvkonna muusikutest koosnev Kilikia on naasnud armeenia rahvamuusika juurte juurde. Nad esitavad kammerlikult muusikat, milles on ühendatud kaukaasia temperament ja traagiline lüürilisus. Kuigi nende kontsertides on alati intiimsust, esinevad nad kirglikult ja oodata on tõelist tulevärki.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)