Jazzist nii ja teisiti

Jazzist nii ja teisiti

 

Eestis on aprill jürikuu, kogu maailmas aga jazzikuu, mille eesmärgiks on tutvustada jazzi noortele kui sügavate traditsioonidega mitmekesist muusikat. Jazzikuud tähistati Kuressaares lisaks Jazz del Mar’i kontsertidele ka teiste üritustega. Näiteks avati 26. aprillil jazziplakatite näitus ja räägiti jazzi ajaloost, ilmestades juttu muusikaga.

Jazziplakatite kirev näitus

Esmalt avati Kuressaare kultuurikeskuse esimesel korrusel jazziteemaliste plakatite näitus, kus võis näha detsembris välja kuulutatud konkurssilt valitud töid. Näituse väljapanekut uurides oli näha, et nii plakatite autorite iga kui ka nägemus jazzist ulatub seinast seina.

Muusikastiili oli kujutatud küllaltki traditsiooniliselt: pillide ja lauljate kaudu, ent samas leidus 30ndate stiilis lauljataride ja trompetite kõrval ka pilte, kus jazzile ning jazzikuule oli leitud uusi ja huvitavaid lahendusi. Eriti köitis tähelepanu plakat, mis koosnes mitmest erinevast lehest, kus oli kujutatud kuu sümbol koos erinevate detailidega, näiteks nootidega.

Jazziloeng fanaatikutele

Paar tundi hiljem jätkus jazzikuu tähistamine juba traditsioonilisemal moel – muusikaga. Nimelt toimus Kuressaare muusikakooli saalis tunniajane loeng legendaarsest jazzmuusikust ja trompetistist Miles Davisest, mille pidas ameerika jazziajaloolane professor John Hasse. Hasse puhul oli näha, et tegu on tõelise fanaatiku ja jazziarmastajaga.

Vaatamata sellele, et loeng inglise keeles toimus, tundus, et publikul räägitust arusaamisega probleeme polnud. Põhiliselt kõneles professor Miles Davise loometeest ning tema juttu ilmestasid ekraanil jooksvad fotod ja mõned muusikapalad, mida lektor räägitu illustreerimiseks tõi.

Loengut ennast võis pidada küllaltki traditsiooniliseks, mille eesmärk oli tõepoolest anda kuulajatele ülevaade muusikust ja tema loomingust, mitte aga põnevat ja uudset vaatemängu pakkuda. Võib öelda, et enamjaolt see tunnike ka oma eesmärki täitis, ent siiski eelistanuks seesuguse loengu asemel Davisest vändatud dokumentaalfilmi, kuna Hasse räägitu meenutas pigem entsüklopeediast maha lugemist kui muusiku ja tema loomingu kuulajateni toomist. Kuuldu oli küll informeeriv ning faktiliselt ja materjalipõhiselt loogiliselt üles ehitatud, kuid vähemalt meie puhul jäi väheks puudutatusest, mis paneks publiku tahtma muusikust rohkem teada ja tema loominguga tutvuda. Sellepärast panebki imestama, et Hasse, kes lausa kiirgas endast armastust jazzi ja jazzmuusikute vastu, seda armastust oma loengusse panna ei suutnud.

Teoreetilisele jazziajaloole lisaks avanes publikul hea võimalus tutvuda kunagiste jazzihittidega. Tuntud muusikapalasid esitasid G. Otsa nimelise muusikakooli tudengid. Et tegu oli jazzi ajalugu tutvustava üritusega, oli loomulik, et ka nende esitus kuuldus pigem traditsiooniline, pakkumata erilisi üllatusi, ent oli siiski hea kuulata. Noored muusikud mängisid neli pala, millest esimene, Miles Davise “Kind Of Blue” pani eelnenud loengule mõnusa punkti.

John Hasse kui inimene, kui jazziajaloolane

Tudengite väikese kontserti lõppedes avanes meil hea võimalus rääkida John Hassega, kes jagas oma mõtteid jazzist ning Saaremaast.
Jazzikuu tähistamine tutvustas huvilistele tema ajalugu igast küljest – nii piltide kui muusika näol. Usume, et iga huviline leidis endale midagi meeldivat. Siinkohal jääb vaid loota, et sellelaadsed üritused vaid jazzikuuga ei piirdu, vaid et uusi ja huvitavaid tegemisi jagub terveks aastaks.

Riin Aljas, Marili Pärtel

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)