Tormituuled käisid üle saarte

Tormituuled käisid üle saarte

 

Nädal on läinud lennates ja askeldatud on Abrukas täpselt seitse päeva. Nädalatagune kevadtorm näitas oma väge ja võimu ning tuletas saarte elanikele meelde, kuhupoole kummardama peab, kui merel liigelda tahad.

Seekordsed nädalalõpureisid tuli enamikus tormituulte tõttu ära jätta. Kes saarel, see saarel, kes suurel maal, see seal. Ning et asi oleks kindel, anti tuulega kaasa veel vihma ja lumelörtsi. Muidu võib ju kuidagi meelest minna, millisel laiuskraadil sa elad. Üle mõistuse käivaid üllatusi tormituuled seekord saareelanikele ei valmistanud, vaid peetud paus laevaliikluses, murtud puud metsateedel ja mõni siit-sealt räsitud elamine.

Siinkohal võtan endale voli veidi arvamust avaldada. Veel lähiminevikus oli Abrukas palgaline metsavaht ning tööd tal jagus. Abruka saare suurus on umbes 8,6 km² ja et kolmveerand saart on kaetud segalehtpuumetsaga, pole ka mingi saladus. Ei pea olema just kõrgesti haritud spetsialist jõudmaks järeldusele, et keegi peaks selles metsas ka korda hoidma. Suures kokkuhoiutuhinas aga kaotati Abruka sarnastelt väikesaartelt metsavahi ametikohad. Küllap kõrgetel ja kaugetel ametikohtadel raha nappis ja eks taheta sealgi hästi elada.

Aga tänane seis Abruka metsas on selline: metsasihid on kinni kasvanud ja mahalangenud puudest nii risustatud, et läbipääsuks pead sa vähemalt kaljuronija olema või muud ekstreemsporti harrastama. Kui kõik tormi murtud puud oleksid siiani metsateedel vedelemas, ei saaks sealt tankigagi läbi. Seni on Abruka mehed neid omaalgatuslikult ja oma rahakoti arvelt koristanud. Vastutavad ametnikud pole nägugi näidanud ja poolt sõnagi poetanud, et kas teil on abi vaja või raha tarvis kulutuste katteks. Abruka metsas nagu puu ei murduks ja võsa ei kasvakski.

Lausa anekdoote võiks rääkida, milliste bürokraatlike takistustega tuli kokku puutuda, kui MTÜ Abbro avaldas initsiatiivi Abruka metsateepervede osaliseks puhastamiseks tihedast võsast. Loa saamiseks läks neli aastat, ainukeseks rahaliseks toetuseks oli kohalikust omaalgatusprogrammist saadud 5000 krooni.

Selle summaga sai kahelt poolt puhastatud ligi neli kilomeetrit metsateed, kokku seega kaheksa kilomeetrit tihedasti võsastunud teeperve 1,5–2 m laiuselt. Kui keegi tahab teada, mis see kõik ametlikult maksma oleks läinud, siis võib ta pöörduda mõnda sarnase hooldetööga tegelevasse ettevõttesse – üllatus saab olema muljetavaldav. Mitte et me kaebaks või mõnelt ametnikult pooltki tänusõna kuulda tahaks. Metsateed teeme ka pärast seda tormi ise korda, sest muidu saarel lihtsalt ei saa. Aga küsida tahaks küll ühe populaarse telesaate sõnadega – kaua võib?

Kuid pole viga, kunagi pole nii hull, et hullemaks minna ei saa ja pärast vihma paistab jälle päike. Eks murduvas metsas ja tormavas mereski ole peidus oma ilu ja võlu, kui vaadata oskad. Ning päevasoe ja päikesepaiste tulevad tasapisi tagasi. Las loodus elab end välja. Ametnikel on aga muresid küllalt ja kõrvad meie poole kinni. Kohalik elanik on üks tüütu viriseja ja topib oma nina järjekordselt sinna, kuhu pole vaja.

Vaatamata heitlikele ilmadele käib sadamahoone rekonstrueerimisel vilgas tegevus. Küllap on ehitajad ka heitlike ilmadega harjunud ja tööd lõpetatakse tähtaegselt. Seda enam, et uus objekt Abrukal, vabaõhulava koos 150 istekohaga on juba oma järjekorda ootamas.

Selleks korraks said oma töödega Abrukal ühele poole ka süvendusfirma Wetmen mehed. Sissesõidul Abruka sadamasse on 3-meetrine sügavus garanteeritud ning võimalikud ohud veealuste kivide näol kõrvaldatud.
Pea kolmveerand aastaga jõudsid lahked ja asjalikud mehed saarerahvale omasteks saada. Oma abi ei keelanud nad kunagi, olgu tegemist saanisõiduga üle jää või Roomassaare-otsaga nende laeval. Loetelu, mille eest võiks neid mehi tänada, läheks pikemaks kui mulle antud leheruum mahutab. Võtame või kaupade siia-sinna vedu, uppunud traktori otsingud, mootorsõidukite saarele toimetamine jpm. Lihtsad ja seltsivad mehed oskasid saare kogukonda sulanduda. Ja ega sellise töö peal teisiti saagi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)