Saaremaa ärimehed ootavad olukorra lahenemist

Saaremaa ärimehed ootavad olukorra lahenemist

 

Saaremaa ärimeeste hinnangul on praegu on veel vara öelda, kas hiljutised sündmused Tallinnas mõjutavad kuidagi ka nende majandussuhteid Vene äripartneritega. Sündmuste edasine käik sõltub pigem sellest, kas poliitikud majandussuhetesse sekkuvad või mitte, leiavad ettevõtjad.

AS-i Est-Agar tegevdirektor Jaanus Kiil ütles, et praegu ei ole neil Venemaal asuvate äripartneritega veel mingeid arusaamatusi tekkinud. „Üldiselt on meil aastate jooksul Vene äripartneritega välja kujunenud head ning usaldusväärsed suhted,” rääkis ta. „Praegu julgen küll oletada, et mingeid probleeme meil tekkida ei tohiks. Lõppkokkuvõttes aga sõltub kõik loomulikult sellest, milliseks kujuneb ametlik poliitika.”

Saaremaa Spa Hotellid juhatuse esimees Toivo Ast ütles Oma Saarele, et turisminduses poliitikast väga tuld ei võeta. „Midagi ei ole ära jäänud. Rüütli hotelli parklas on Venemaa numbritega sõiduautod ja vene inimesed on majas sees,” rääkis Ast. „Ei ole kuulda olnud, et keegi neist oleks millegagi silma paistnud või et meie teenindajad oleksid neile probleeme tekitanud.”

Asti sõnul sai ta just ühelt Vene reisibüroolt kirja, kus ilmutatakse huvi koostöö ja heade suhete jätkumiseks ning avaldatakse lootust olukorra paranemisele. „Kõik loodavad, et suhted jäävad endiseks, veel märtsis võtsime Saaremaal vastu 20-liikmelise Peterburi ja Moskva turismifirmade delegatsiooni.”

Ast ütles, et pronkssõduri-teema olnud neil Vene partneritega jutuks sellekevadisel Riia messil. „Marurahvusliku poliitikaga mina ei tegele, olen kõigile selgitanud, et me ei tee vahet rahvuste ja nahavärvi järgi.”
Toivo Ast lisas, et möödunud aastal külastas nende hotelle 300 Venemaalt tulnud klienti, mis on kaduväike osa kui arvestada, et kokku külastas ettevõtte majutusasutusi 35 000 klienti, kes ööbisid kohapeal ühest ööst kuni kahe nädalani.

Spaahotelli Georg Ots juhi Kätlin Tõusme sõnul jäid neil nädalavahetusel mõned inimesed Venemaalt tulemata. „Päris kindlalt seda praeguste sündmustega seostada ei oska, sest aeg-ajalt jääb ikka inimesi tulemata,” ütles Tõusme. „Venelaste osakaal pole meil suur, rühmadena neid palju ei käi ning seega pole märgatavalt tunda, et oleksime suurtest tellimustest ilma jäänud.”

Eesti Kalurite Liidu juht, kalandusärimees Mihkel Undrest ütles, et 80 protsenti Saaremaa kalaekspordist läheb Ukrainasse, Venemaale viiakse umbes kümme protsenti. Vene piiri sulgemine mõjutab Saaremaa kalandussektorit niipalju, et pakkumise suurenemise tõttu Ukrainas kalahinnad langevad. „Hoiame ikka hinge kinni, et Venemaa oma piirisid kinni ei paneks,” lausus Undrest. Ta lisas, et poliitilises plaanis mõistavad ukrainlased Eestit täielikult ja pigem toetavad, kui süüdistavad milleski.
Raul Maripuu (AS Valjala Söödatehas) hinnangul mõjutab pingestunud olukord Eesti ja Venemaa vahel ka kohalikku äritegevust. „Hetkel on nii, et me elussigu Venemaale ei müü,” ütles Maripuu.

Lihatööstusega on võimalik olukorda leevendada, saab probleemidest üle.
„Kindlasti saab olukord veel hullemaks minna,” arvas Maripuu. „Kui hakatakse näiteks teid blokeerima Eesti numbrimärgiga autodele, siis keegi ei julgegi lõpuks minna Venemaale. Kui kõrgemalt poolt tuleb üleskutse, et ärge ostke Eestimaist kaupa, siis venelane on nii sõnakuulelik küll, et ega ta ei osta ka.

Ja kui suuremad toidukaupluste ketid Eesti päritolu kaupa üldse sisse ei võtagi, siis ei ole ju ka inimesel võimalik seda osta, kuigi ta võib-olla tahaks,” rääkis Maripuu.

Saaremaa Piimatööstuse juht Andi Saagpakk ütles, et piimatööstus oma toodangut Venemaale praegu ei saada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)