Venemaale pole kasulik hakata oksa saagima

Pronkssõduri sünnitatud ja laamendava lõpu leidnud saagale päriselt punkti panna ei saa, sest kuum kuupäev on alles ees ja ega sellegi möödudes tuli tuha alla poe.

Söed hoitakse hõõgvel ähvardustega, mida on läkitanud Moskva linnapea Lužkov ja äsja Tallinna väisanud Vene riigiduuma saadikute esindus. Räägime majandussanktsioonidest, mis kohe-kohe Eesti vastu kehtestatakse ning mis suure Venemaa väikese ja kiusliku naaberriigi põrmu paiskavad.

Kas see on kasulik Venemaale ja kui suure löögi võiks see anda Eestile, kui peame silmas transiiti ning põllumajandus- ja kalatoodete eksporti?

Kui Venemaa leiaks naftatransiidiks teise tee ja Eestist ühtki tsisterni läbi ei läheks, saab hoobi tegelikult ju siinne vene ärimees, rääkimata neist sadadest transiidialal leiba teenivatest ja põhiliselt vene keelt kõnelevatest inimestest, kes tööta jäävad.

Eestil on aga alternatiiv konteinerkaubandusele ümberorienteerumiseks olemas. Sellest on mitu aega räägitud ja see kätkeb endas põhiliselt Hiina ja teiste Aasia maade transiiti läbi Sillamäe sadama Euroopasse. Vaevalt, et venelased hiinlaste vaguneid söandaksid määramata ajaks kuhugi tupikusse lükkida.

Mis puutub sealse põllumajandussaaduste ja kalatoodete turu vähenemisse, siis mingil määral ja mõneks ajaks võib see tendents toimida: suured kauplused boikoteerivad ja piiril teevad tolliametnikud “väga põhjalikult” kontrolli, nii et Narva silla ette tekivad taas kilomeetri pikkused autosabad.

Kuid kui välja jätta Valgevene, kes meelsasti Kremli nootide järgi laulab, siis teistesse Venemaa küljes olevatesse riikidesse õnnestuks kaubavoogusid kindlasti suurendada. Kui näiteks Aserbaidžaani poelettidel kirendavad Läti ja Leedu konservid, siis võiksid ju nende kõrval olla ka Tallinna kilu ja Räim tomatis.

Et duumasaadikudki majandussanktsioone ei lubanud, võib arvata, et mõistus võidab – kes see ikka saega oma istumisalust langetama hakkab.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)