Jeanne D’Arci säilmed osutusid kassiluudeks

Jeanne D’Arci säilmed osutusid kassiluudeks

 

Pariisi läheduses asuva Raymond Poincaré kliinikumis töötava kohtumeediku Philippe Charlier uurimistöö näitas, et säilmed, mis arvati olevat Jeanne D’Arc’i omad ja mis on katoliku kiriku poolt kuulutatud pühadeks, osutusid võltsinguks. Üks luu, mida hoiti erilises nõus, osutus kassi puusaluu fragmendiks.

Prantsuse rahva kuulus tütar Jeanne D’Arc põletati tuleriidal 30. mail 1431. aastal Roueni linnas Normandias. 1867. aastal leiti Pariisis ühe apteegi pööningult anum, milles olid luud ja tükk põlenud kangast. Anumal olev kiri teatas, et tegemist Jeanne d’Arci maiste jäänustega. Anum anti koheselt üle katoliku kiriku juhtkonnale. 1909. aastal kuulutas paavst Pius X Jeanne D’Arci õndsaks ja 1920. aasta 16. mail kanoniseeris ta paavst Benedictus XV. Ehtsateks tunnistatud maised inimjäänused muutusid katoliku kiriku reliikviaks, mida hoiti Chinoni linna muuseumis.

Möödunud aastal sai kohtumeedik Philippe Charlier kirikult loa reliikviat lähemalt uurida. Ta kasutas selleks kaasaja teaduse käsutuses olevat metoodikat. Esimene üllatus tuli siis, kui selgus, et reliikvia vanus on ligi 2000 aastat. Järelikult ei saanud need olla XV sajandil surnud inimese säilmed.

Esimest korda kaasati uurimistöösse ka Prantsusmaa juhtivad parfümeeriaspetsialistid Sylvaine Delacourte (Guerlaini parfüümimajast) ja Jean-Michel Durie (Jean Patou’ parfüümimajast). Need inimesed töötasid eraldi ja mõlemad avastasid proovides vanilje ja põletatud krohvi lõhna. Krohvi lõhn on seletatav sellega, et Jeanne d’Arc põletati kipsist, mitte aga puust posti küljes. Kuid seletamatuks jäi vanilje lõhna olemasolu – see pole kuidagi põletamisega seotud.

Uurimisel selgus veel, et anumast välja tulnud kangatükid pole üldse põlenud ja üks luudest on osa kassi puusaluust. Selgus ka, et Jeanne D’Arci väidetavate maiste jäänuste küljes oleva musta värvi aine keemiline koostis vastas muumiate palsameerimisel kasutatud puuvaigu koostisele. Samuti avastati jäänustel suurel hulgal männitolmu, kuigi XV sajandil, kui Jeanne D’Arc põletati, Normandias männid ei kasvanud.

Seega võib oletada, et Jeanne D’Arci väidetavad maised jäänused on suure tõenäosusega hoopis Vana-Egiptuse muumia omad. Nagu teada, olid kassid vanade egiptlaste jaoks pühad loomad ja sageli neid ka palsameeriti. Tõsi, keskaegses Euroopas põletati kasse sageli koos nõidadega ja muumiatest pärit ainet kasutati mao- ja erinevate verehaiguste ravimiseks. Kuid seletamatuks jääb ikkagi reliikvia vanus – paartuhat aastat.
„Ma poleks iialgi arvanud, et minu ees on muumia,” ütles Philippe Charlier, kes oli oma uurimistöö tulemustest üllatunud.

Praegu on veel teadmata, miks oli vaja sellist võltsingut korraldada. Uurimistöö tulemused ilmusid väga autoriteetses teadusajakirjas Nature ja väidetavalt on katoliku kirik valmis selle tulemusi tunnistama.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 54 korda, sh täna 1)