Kuressaare linn on hädas lasteaedade remondikava täitmisega

Kuressaare linn on hädas lasteaedade remondikava täitmisega

 

Kuressaare linnavalitsuse plaan remontida linna 2. lasteaed etapiviisiliselt tähendab lasteaedade renoveerimiskavast taganemist ja loobumist väljahõigatud põhimõttest remontida üks lasteaed korraga.

Möödunud aasta algul tuli Kuressaare linnavalitsus välja ideega teha korda viis linna lasteaeda, mis oleks nagu jätkuks Kuressaare koolide remontimisele. Keskne roll lasteaedade kordategemisel oli sihtasutusel Kuressaare Lasteaiad, mille loomiseks linnavolikogu 2006. aasta jaanuaris põhimõttelise nõusoleku andis.

Sihtasutuse kätte pidid minema lasteaedade kinnistud koos hoonetega, et võtta 20-aastase tähtajaga suurem pangalaen lasteaedade kiireks remondiks. Tegemist oli samasuguses finantsskeemiga, mida linn kasutab Kuressaare gümnaasiumi ja Saaremaa ühisgümnaasiumi hoonete renoveerimisel.

Linn taganes seatud eesmärkidest

2006. aasta juunis teatas abilinnapea Argo Kirss volikogu hariduskomisjoni koosolekul, et sihtasutuse Kuressaare Lasteaiad loomine jääb ära, kuid linn remondib igal aastal ühe lasteaia.

Kirss selgitas, et sihtasutuse loomine kerkis päevakorda seetõttu, et tollal ei läinud sihtasutuste poolt võetud laenud arvesse linna laenukoormusena. Paraku seadus muutus ning sihtasutuse loomine kaotas mõtte.

2006. aasta juuniks oli linnavalitsusel valminud ka Kuressaare linna lasteaedade hoonete renoveerimise kava 2006 – 2011 kogumaksumusega vähemalt 76 miljonit krooni. Kava kohaselt pidi linn renoveerima aastatel 2007 – 2011 laenurahaga kõik viis lasteaeda tempoga üks lasteaed aastas. Seda isegi juhul kui fondidest raha ei saa.

Sama meelt oli linnavalitsus veel ka möödunud aasta septembris, mil Argo Kirss kinnitas volikogu hariduskomisjoni koosolekul, et linnal on jätkuvalt eesmärgiks remontida igal eelarveaastal ära üks lasteaed. Kui 2007. aasta eelarve pool aastat hiljem vastu võeti, oli seal lasteaedade investeeringuteks ette nähtud vaid 9,9 miljonit krooni ja linnavalitsuse ametnikud rääkisid nagu ühest suust etapiviisilisest remondist. „Eks eelarve menetlemine on vaevanõudev ja tuline protsess. Neid kohti, mis ressursside järele karjuvad, on ju palju,” kommenteeris Argo Kirss Oma Saarele.

Olukorras, kus paljudel haridusasutustel raha napib, mõjub priiskamisena talveaia ehitamine Kuressaare gümnaasiumis, mida juhib linnavolikogu esimees Toomas Takkis.

Argo Kirss on arvamusel, et miljon krooni maksma läinud talveaia ehitamata jätmine ei lahendanuks kuidagi lasteaedade remondi küsimust. „Talveaia ehitamine oli sihtasutuse nõukogus üsna teravalt arutuse all. Seal jäi kõlama, et kui kooli juhtkond suudab ehitustööde loetelus leida selliseid kokkuhoiukohti, et talveaed on võimalik teha, siis tehtagu.”

Abilinnapea Kirss nõustus, et kuigi talveaed sisuliselt lasteaedade rahamuresid ei mõjuta, mõjub ta lihtsalt ärritavalt seal, kus on lahendamata palju pakilisemad probleemid.

Planeerimine lonkab

2006. aasta juunis valminud lasteaedade renoveerimise kava 2006 – 2011 pakub 2. lasteaia renoveerimise eelarveks 13 miljonit krooni. Sama aasta septembris ütles Argo Kirss volikogu hariduskomisjonis, et 2007. aasta eelarves nähakse ette 2. lasteaia remont maksumusega 20 miljonit krooni. Ehitushanke lõppedes on tööde maksumuseks kujunenud juba üle 26 miljoni krooni.

„Eks neid eksperte ole palju,” ütles Kirss, vastates küsimusele, millega põhjendada nii suuri erinevusi remondi maksumuse hindamisel. „Fakt on see, et Ainar Viires pakkus möödunud kevadel remondi hinnaks ka 28 miljonit krooni, aga ma ei mäleta, kust see 13 miljonit krooni tekkis,” lausus Kirss.

Hariduskomisjon nõuab linnalt lubaduste täitmist

Viimasel linnavolikogu istungil küsis volikogu hariduskomisjoni liige Piret Pihel, kas linnavalitsus on loobunud viimastel aastatel juurdunud lähenemisviisist renoveerida korraga terve asutus ja mitte tilgutada jupi kaupa. Pihel esitas oma küsimuse seoses eelnõuga, mis nägi ette eraldada 2008. aasta eelarvevahenditest täiendavalt viis miljonit krooni 2. lasteaia I etapi ehitustöödeks. Mõni päev varem oli hariduskomisjon välja tulnud ettepanekuga leida 2. lasteaia renoveerimiseks täiendavalt 20 miljonit krooni, mis tagaks lasteaia korraga renoveerimise. „Kui me oleme renoveerinud koole, siis on meil kogu aeg olnud selline lähenemisviis, et me ei tilguta, vaid teeme terve maja korda,” lausus Pihel. „Lasteaedade puhul oleme hakanud lähenemisviisi muutma ja räägime renoveerimisest etapikaupa. Ja sellekski ei jätku raha,” lisas ta.

Volikogu liige Toivo Alt lubas volikogu istungil, et linnavalitsus otsib variante, kuidas tagada 2. lasteaia renoveerimine täies ulatuses. „Loodan, et volikogu maikuu istungile selline eelnõu jõuab ja töötatakse välja valem, kuidas see raha leida,” ütles Alt. Samas lisas ta, et ühe lasteaia võib linn ju korda saada, ent raha leidmine kõigi viie lasteaia remondiks on juba tunduvalt tõsisem probleem.

Argo Kirss tõdes, et lasteaia renoveerimise riigihankes pakutud hinnad arvestavad ikkagi lasteaia kui terviku remonti. „Kui me praegu remondime esimese etapi ära ja järgmisel aastal teeme uue hinnaküsimise, siis võivad need hinnad olla juba uued,” tõdes ta. Kirss avaldas lootust, et linnal õnnestub saada arvestataval määral toetust ka Euroopa Liidu struktuurifondidest ning kõik lasteaiad remonditakse vastavalt renoveerimise kava ajagraafikule. „Elu muutub nii kiiresti, et viie aasta jooksul võib tulla ootamatuid asju, mis loovad uusi võimalusi. Ma väga loodan, et järgmisel aastal saame me korda teha 5. lasteaia,” märkis Kirss.

KOMMENTAAR

Linna arengukava olgu täitmiseks!

Hiljuti küsis ühe lasteaia juhataja, mis on linna prioriteet. Paljuräägitud lasteaedade remondiks ei jätku raha, kuid samal ajal on päevakorras juba SÜG-i ujula ja staadioni(te) renoveerimine.

Linnavalitsuse ülesandeks on linna elu juhtimine vastavalt linna arengukava põhisuundadele. Arengukava on aluseks linnaeelarve koostamisel, investeeringute kavandamisel ja laenude võtmisel.

Linnavolikogu liige Laine Tarvis leiab, et linna arengukava tuleb jälgida kompleksselt ja mitte võtta igal volikogu istungil arengukava väliselt täiendavaid kohustusi. Praegu tuleb meil remontida lasteaiad ja rajada noorte huvikeskus.

Linnavolikogu vaatab igal aastal arengukava üle, kuid enamjaolt on see üsna pealiskaudne protseduur. Laine Tarvis kutsub arengukava muutmisse suhtuma tõsiselt, et eelarvest leiaks rahastamist eelkõige ikkagi arengukavas sätestatu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 21 korda, sh täna 1)