Võitlus kaotaja pärast

Võitlus kaotaja pärast

 

Prantsusmaa presidendivalimiste kahe vooru vahel puhkes skandaal. Kohe, kui selgusid Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru tulemused, võis aimata juba teise vooru peamist intriigi.

Meenutagem, et esimeses voorus tulid võitjateks paremtsentristliku Liit Rahvaliikumise Eest (Union pour un Mouvement Populaire, UMP) esindaja Nicolas Sarkozy, kes kogus 31,2% häältest, ja sotsialistliku partei kandidaat Ségolène Royal, kes kogus 25,9% häältest. Tsentrist François Bayrou’d toetas 18,6% valijatest ja teise vooru ta ei pääsenud. Kuid tegelikult on just tema isik, kes – nagu prantsuse ajakirjanikud väga poeetiliselt väljendusid – „hoiab käes Élysée palee võtmeid”.

Sellest, kelle poolt soovitab Bayrou valimiste teises voorus (see toimub eeloleval pühapäeval) hääletada, sõltub paljuski valimiste lõpptulemus. Probleemid algasid põhjusel, et autsaider Bayrou võttis neid ajakirjanike sõnu otseses tähenduses – nimelt langetas ta otsuse, et hoolimata kaotusest valimiste esimeses voorus on tal täielik õigus määrata valimiste teise vooru saatus. Tagajärjeks oli poliitiline skandaal enne otsustavat hääletusvooru.

Keda ikkagi eelistada?

Ségolène Royal ja Nicolas Sarkozy saavad väga hästi aru, kuivõrd olulised on valimiste teises voorus Bayrou valijate hääled. Nad mõlemad võivad loota tsentristide toetusele, sest tsentrist Bayrou’d toetas see osa valijatest, kellele sümpatiseerisid kas sotsialistide või siis parempoolsete ideed, kuid kes enne hääletamist neis miskipärast ootamatult pettusid. Nüüd on küsimus selles, kumb kandidaatidest suudab tsentristid oma poolele meelitada.

Nicolas Sarkozy väitis, et tema on dialoogiks valmis. Sealjuures viitas ta juba ammu kujunenud traditsioonile, mille kohaselt on tsentristide partei Liit Prantsuse Demokraatia Eest (Union pour la Démocratie Française, UDF) oma kandidaadi puudumisel alati parempoolseid jõude toetanud. Vastutasuks on parempoolsed tsentristidele valitsuses alati mõned ministrikohad andnud. Parempoolsete ja tsentristide liidu kasuks räägib ka asjaolu, et juba esimeses voorus kutsus tsentristliku partei rajaja, riigi endine president Valery Giscard d’Estaing valijaid hääletama mitte Bayrou, vaid Sarkozy poolt.

Madame Royal omalt poolt teatas, et ka tema on valmis kõnelusteks. Teatud määral on Royali positsioonid tugevad, sest valimiste esimeses voorus tegi Bayrou talle korduvalt ettepaneku paremjõudude vastu liituda. Vaatamata sotsialistliku partei mõne juhtfiguuri heakskiidule keeldus Royal koostööst tsentristidega. Ilmselt kartis ta, et kahe poliitilise jõu ühiskandidaadiks võib osutuda Bayrou ja mitte tema.

Nüüd aga, olles pääsenud valimiste teise vooru, teatas Royal kindlalt, et on valmis seda initsiatiivi taaselustama. Veel enam, ta kutsus Bayrou’ avalikule debatile, et kõigile saaks selgeks, millised tema valimisprogrammi punktid on Bayrou’ omadega sarnased ja kus on lahknevused. Kõik ootasid suure huviga, mida ütleb selle peale François Bayrou.

Teeskleb erapooletut

Prantsuse ajalehtedest võis lugeda, et Bayrou reaktsioon oli etteaimatav – erilist valikut tal ju polnud. Presidendivalimiste kampaania ajal esitles ta end kui kolmandat, sõltumatut jõudu, kes peaks tegema lõpu traditsioonilisele parem- ja vaskpoolsete eraldatusele ning radikaalselt muutma riigi poliitilist maastikku. 18% hääli, mis ta esimeses voorus sai (see on kolm korda enam kui 2002. aasta valimistel), ainult toetasid tema mõtet, et Prantsusmaal on tekkinud uus poliitiline jõud ja et toimunud on tõeline „oranž revolutsioon” (Bayrou – nagu enne teda Viktor Juštšenko, kuid veel varem Willy Brandt – läks valimistele oranži värvi all).

Kui aga Bayrou oleks otsesõnu oma valijatele soovitusi jaganud, kuidas teises voorus hääletada, tähendanuks see sisuliselt valimiste esimese vooru tulemuste annulleerimist. Seepärast teatas Bayrou, esinedes 25. aprillil pressikonverentsil, et ta ei soovita oma toetajatel hääletada ühegi kandidaadi poolt. Ta kinnitas, et „ei allu mitte ühelegi kahest leerist ega sõlmi nendega ka mingit liitu”.

Bayrou kasutas pressikonverentsi selleks, et väljendada oma vaateid Prantsusmaal kujunenud poliitilise olukorra kohta. Ta kiitis tsentristide edu võrreldes varasemaga, kritiseeris mõlemat teise vooru pääsenud kandidaati, kuid – ja siin intriig algabki – peamise löögi andis ta siiski parempoolsete liidrile.

Bayrou sõnul kujutab Sarkozy endast otsest „ohtu demokraatiale”. Kasutades mitte ainult sotside, vaid koguni vasak-äärmuslaste sõnavara, heitis Bayrou Sarkozy’le ette lähedust „rahandusringkondadele ja meediamagnaatidele” ja võrdles teda Silvio Berlusconiga. Bayrou teatas, et „hirmutamistele ja ähvardustele kalduv Sarkozy võib haarata endale liiga palju võimu”, mida hakkab kasutama selleks, et valitseda „rikaste huvides”.

Madame Royali kohta väljendus Bayrou umbes selles vaimus, et tolle naise pakutud meetmed riiklike kulude suurendamiseks halvendaksid oluliselt Prantsusmaa majanduslikku olukorda. Kuid samas täpsustas ta, et on valmis vastu võtma Royali ettepanekut korraldada debatt diskuteerimaks vaidluspunktide üle.

Seega ei andnud Bayrou, et säilitada oma sõltumatus ja rajada vundament 2012. aasta presidendivalimisteks, oma valijatele mitte mingeid soovitusi. Kuid samas tegi ta kõik selleks, et neid kaudselt kallutada sotside poole. Prantsuse ajakirjandus nägi seda mängu läbi ja kirjutas, et Bayrou nn sõltumatuse oreool on kokku traageldatud valge niidiga.

Vasak-tsentristlikud mahhinatsioonid

Üsna loomulik oli, et Ségolène Royal võttis Bayrou’ nõusoleku korraldada temaga avalik debatt vastu vaimustusega. Kohe kutsus ta Bayrou 27. aprilliks Prantsuse regionaalse päevapressi sündikaadi (Syndicat de la presse quotidienne régionale – SPQR) korraldatud üritusele. Sealjuures märkis madame Royal, et Bayrou seisukohad on tema enda omadega väga lähedased. „Me võiksime temaga koos üle lugeda minu “Presidendi pakti”, et kõrvaldada selle tõlgendamisest tekkivad erimeelsused ja teha selles muudatusi,” ütles Royal.

Samuti veenis ta Bayrou’d, et kohtumisel osalevad ka telekanalite esindajad, kes teevad nende debatist otseülekande.

Nii tegid Bayrou ja Royal kõigi ees kavala valimiseelse tehingu: formaalselt mingit liitu ei sõlmitud, kuid siiski said nad avaliku võimaluse oma programme rahva ees võrrelda, veendes sel kombel valijaid-tsentriste, et suurt erinevust nende kahe vahel ei ole ja et teises voorus tuleks eelistada madame Royali.

Jääb aga mulje, et debati kavandajad ei pööranud tähelepanu Nicolas Sarkozy sõnadele, kes esitas küllaltki õigustatud küsimuse: kes siis ikkagi võistlevad valimiste teises voorus? Kui peamisteks vastasteks on Ségolène Royal ja Nicolas Sarkozy, siis miks osaleb valimiseelsetes debattides François Bayrou, kes vaatamata edule esimeses voorus siiski kaotas?

Ajakirjanduse müüdavusest

Kui Bayrou ja Royal eelistasid Sarkozy sõnadele tähelepanu mitte pöörata, siis ajakirjanikud võtsid neid kuulda. 26. aprillil esines SPQR-i esindaja, kes oli eelpool mainitud ürituse peakorraldaja, avaldusega, milles kritiseeris teravalt Royali initsiatiivi muuta eelseisev üritus Bayrou’ga peetavaks avalikuks debatiks. „Konverentsile on kutsutud madame Royal ja mitte mingeid avalikke debatte härra Bayrou’ga seal ei tule,” teatas SPQR-i pressiesindaja. Ta toonitas, et üritus on korraldatud selleks, et Prantsusmaa lokaalsete väljaannete ajakirjanikud saaksid esitada küsimusi kahele peamisele kandidaadile – Ségolène Royalile ja Nicolas Sarkozyle.

Vastuseks teatas Royal, et leiab võimaluse, kuidas tekkinud olukord lahendada. „Prantsusmaal on press vaba, välja arvatud juhtudel, kui talle osutatakse survet, mis on kahetsusväärne,” ütles ta, tehes ilmselge vihje kohtumisele, mis leidis aset 26. aprilli hommikul Sarkozy ja SPQR-i juhtide vahel.

Juba samal päeval, 26. aprillil teatas Royali valimiskampaania korraldaja Jean-Louis Bianco, et nõusoleku Royali ja Bayrou debati korraldamiseks on andnud telekanalid Canal+, France Inter ja iTele. Sealjuures märkis ta sarkastiliselt, et debati korraldamisest loobunud SPQR lasi käest „ajaloolise võimaluse”, mida nüüd kasutasid teised.

Kuid sündmuste edasine käik näitas siiski, et ka teised ei soovinud seda „ajaloolist võimalust” kasutada. Juba 26. aprilli õhtul teatasid needsamad telekanalid, et nad ei transleeri Royali ja Bayrou vahelist debatti. Seejuures viitasid telekanalid mingitele tehnilistele probleemidele. Kuid peamine põhjus oli siiski selles, et see rikuks valimiskampaania reegleid – võrdne eetriaeg mõlemale peamisele kandidaadile.

“Vastavalt reeglitele peaksime me Sarkozyle eetriaja kompenseerima. Aga kuidas? … Selliste raskuste tõttu langetasidki Canal+ ja tema kaks sõsarkanalit France Inter ja iTele otsuse keelduda debattide transleerimisest,” on öeldud Canal+ ametlikus pressiteates.

Kangekaelsed ja tigedad

See otsus kutsus esile sotside ja Bayrou’ pahameele. Nad süüdistasid kõiges Nicolas Sarkozyd. Üks sotside liidreid Jack Lang tuli isegi välja paljastusega, nagu oleks tegemist olnud „poliitilise survega”. Ta teatas, et „Sarkozy arvab juba praegu, et talle on kõik lubatud”. Sotsialistliku partei peasekretär François Hollande aga viitas otse „Sarkozy-poolsele survele”.

Intervjuus raadiole RTL teatas F. Bayrou, et Canal+ loobus debattide transleerimisest Sarkozy palvel. „Mul ei ole mingeid tõendeid, kuid ma olen kindel, et see oli just nii,” teatas ta. „Tänu Sarkozy tihedatele sidemetele rahandusringkondadega ja meediamagnaatidega sekkutakse toimetuste töösse ja sunnitakse neid infot maha vaikima… Ohus on üks prantslaste peamisi õigusi – õigus informatsioonile. Ja see juhtub ajal, mil Sarkozyd pole keegi veel valinud. Mis saab aga siis, kui ta võimule pääseb?” tegi Bayrou kokkuvõtte.

Parteikaaslased ei toeta

Kui imelik see ka pole, kuid veelgi kriitilisemaiks osutusid oma hinnangutes Bayrou kolleegid tema juhitavast tsentristlikust parteist. Partei liige André Santini teatas, et Royal-Bayrou debatt ei peaks üldse toimuma. „Need on ebaausa mänguri võtted,” ütles ta raadio Europe1 otsesaates. „Bayrou’le on vaja selgitada, et ta on valimistest kõrvale jäänud juba esimeses voorus.

See, mis ta praegu teeb, on ebademokraatlik ja lõppkokkuvõttes ka vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduses on presidendivalimiste reeglid täpselt kirja pandud ja Bayrou’l pole kohta teises voorus.” Samas lisas Santini, et tekkinud olukorra tõttu kannatab kõige rohkem Ségolène Royal, sest kogu see skandaal näitab, kuivõrd oskamatult sotside liider oma kampaaniat läbi viib.

Kõigele sellele vaatamata ei tahtnud Royal ja Bayrou debatist loobuda. Royali valimiskampaania pressiesindaja Julien Dray teatas, et debatid kindlasti toimuvad, ehkki uues vormis ning 27. aprilli pärastlõunal saabuski teade, et nõusoleku debattide transleerimiseks andsid telekanal BFM TV ja raadiojaam RMC Info. Need toimusid 28. aprillil.

Vaatlejad aga märgivad, et pärast kogu seda skandaali ei olnud kõnealused debatid enam kuigivõrd aktuaalsed – niigi oli juba selge, mis on nende eesmärk ja mõte. Aga seda, kellele tulid need kasuks – kas Ségolène Royalile või Nicolas Sarkozyle –, näitab juba ülehomne päev.

Ülevaate prantsuse pressis
ilmunud materjalide
alusel tegi
Urmas Kiil

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)