Mälestamise ja leppimise päev

Eile tähistas Euroopa koos Ameerika Ühendriikidega 62 aasta möödumist Teise maailmasõja lahingute lõpust vanal mandril, mälestades ja austades kõiki neid, kes oma elu hinnaga aitasid põrmu paisata paljudele rahvastele kirjeldamatuid kannatusi ja alandusi toonud fašismi ja natsismi.

Täna, kui oma võitu fašismivastases sõjas tähistab Venemaa, on Euroopa rahvastel juba teine pidupäev – Euroopa päev. ÜRO on mälestamise ja leppimise päevadeks kuulutanud mõlemad, nii 8. kui ka 9. mai.

Just 9. mail 1950 näitas tollane Prantsuse välisminister Robert Schuman eurooplastele kätte tee, mida käies on võimalik ära hoida uusi sõdu – see oli koostöö. See päev on juba üle poole sajandi olnud sõjas üksteisele kannatusi põhjustanud Euroopa rahvaste vastastikuse andestamise ja leppimise ning ühisele tulevikule pühendumise päev.

Ka Eestil oleks neil päevil olnud põhjust uhkusega seista fašismivastases koalitsioonis osalenud riikide kõrval, sest tuhanded eestlased andsid Nõukogude armee, aga ka mitme riigi vastupanuliikumise ridades oma panuse Euroopa vabastamisse pruunist katkust. Kuid Eesti poliitikud, kellest mitmed veel paarikümne aasta eest võidupüha miitingutel komsomoli- või parteisekretäridena suure võidu ülistuseks kõlavaid kõnesid pidasid, ajastasid just mälestuspäevadeks „võiduka” rünnaku selles sõjas langenute kalmu ja mälestusmärgi vastu, nõudes kogu maailmalt kaastunnet hoopis oma rahva kannatustele fašismivastase ühisrinde ühe osalise okupatsiooni all.

Hämmastav on, et rahvusliku vihavaenu lõkkelepuhumise rakendas kõige jõulisemalt oma valimisvankri ette muidu rahvusüleste liberaalsete isikuvabaduste eest seisev erakond.

Euroopa Liitu kuuluval Eestil on aeg lõpetada minevikus kannatatud ülekohtu üle halisemine ning koostöös ja leppimises teiste Euroopa rahvastega liikuda parema tuleviku poole. Lõppkokkuvõttes oli ju võit natsismi üle ka meie võit – selleta poleks olemas tänast vaba Euroopat.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)