Ajakiri: järjekordne miljoneid väärt “näpuviga”

Äriajakiri Saldo kirjutas oma maikuu numbris, et Saaremaa Laevakompanii uurib võimalusi panna praamid sõitma odavama kütusega, mis omakorda tähendaks soodsamaid piletihindu. Seaduseaukude tõttu pole odavamat kütust Eestisse sisse tuua paraku võimalik.

Ajakirjas ilmunud artiklis on öeldud, et aastate jooksul on laevakorstnasse asjatult köetud miljoneid kroone – eelistades kallimat ehk nn erimärgistatud diislikütust ja kerget kütteõli odavamale kütuseliigile ehk laevakütusele.
Saldo jätkab: „Teatavasti püsib Saaremaa Laevakompanii (SLK) elus riigi dotatsioonide najal, mida me kõik ühiselt maksame. SLKd ei ole ka võimalik raiskamises süüdistada, sest nad võivad väita: jah, me oleme üritanud odavamat kütust osta, kuid hulgimüüjad pole sellise trikiga nagu selle import veel hakkama saanud.”

Seni pole laevakütuse import õnnestunud riigiametnike vastuseisu tõttu. Täpsemalt öeldes leidub Eesti kütusealases seadusandluses paar eriskummalist nüanssi – välisvetes sõidab suur osa laevadest selle kütusega, mille kasutamine sisevetes on meil aga korralikult tõkestatud.

Asjatud miljonid laevakatla kütteks

Ajakirja väitel moodustab just kütusekulu SLK ühe kõige olulisema väljamineku. Ühest analüüsist, mis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2005. aastal Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse mõttekuse uurimiseks tellis, võib lugeda küllaltki huvitavaid arve. Tõsi, ehkki nimetatud analüüs on tänaseks veidi vananenud, peavad põhilised seal toodud numbrid laias laastus paika.

Nimelt moodustab kütusekulu analüüsi andmetel SLK kogukuludest 17%. “Eeldatav maailmaturu hinnatõus ja kütuseaktsiisi suurenemine toob aga kaasa kogukulu tõusu tervikuna,” väidetakse analüüsis.

Samas öeldakse, et ühe reisi kohta on kütusekulu ligikaudu 500 liitrit. Jutt on kütusekulust Saaremaa vahet kurseerimisel. Talvel jääga võib see olla isegi seitse-kaheksa korda suurem. “Hinnanguliselt võib arvata, et tonni kütuse hind aga suureneb 20% võrra aastas järgmisel 5 aastal.”

Saldo artiklis teostatud arvutused näitavad, et odavama laevakütuse kasutamine (praegu kasutatava erimärgistatud kerge kütteõli liitri hind on 7,9 krooni, laevakütuse hind võib olla vähemalt 50 senti liitrilt odavam) võimaldaks SLK-l aastate jooksul kokku hoida miljoneid kroone. Samas aga ei saa laevakütust Eestisse tuua, sest seadusandluses olemasolevate vigade tõttu – nii kirjutab ajakiri Saldo – toll seda aktsiisilaost edasi ei luba.

Märgistada märgistamatut?

Probleem on selles, et Eestis kehtiv kütuseaktsiisi seadus liigitab laevakütuse selliseks kütuseliigiks, mis tuleks erimärgistada nagu kerge kütuseõli, st lisada värvainet. Selline abinõu on kasutusele võetud aktsiisipettuste tõkestamiseks, et vältida madalama aktsiisimääraga kütuseliikide kasutamist automootorites.

Paraku pole aga laevakütust võimalik erimärgistada, sest see on tumepruuni värvi, mistõttu on erimärgistust hiljem väga raske kindlaks teha. Sellele lisaks oleks laevakütuse erimärgistamine mõttetu, sest seda ei saaks automootoris niikuinii kasutada – spetsialistide väitel tapaks see auto diiselmootori kiiresti.

Ajakirja Saldo andmetel on viga meie kütusalases seadusandluses tekkinud 2001. aastal tänu tookordse majandusministri näpuveale. Artikkel lõpeb sõnadega, et sellise näpuka kiire „likvideerimine oleks eelkõige maksumaksja huvides”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 53 korda, sh täna 1)