Kaali kraatris kasvab imepuu

Kaali kraatris kasvab imepuu

 

Kaali peakraatri vallil kasvava „veeanumaga” jalaka kohta ei ole loodusteadlased seni vettpidavat seletust osanud anda. „Kust kohast ammutab täisjõus jalakas oma kehandisse vett, mis seal pidevalt püsib, ei aurustu, ei voola ära?” küsib kümmekond aastat tagasi puu avastanud Kaali kooli õpetaja ja giid Aime Nuut.

„Olen seda puud näidanud paljudele, sealhulgas loodusteadlastele. Kõik nad on õlgu kehitanud ja käsi laiutanud. Selgitust ei ole osanud keegi anda. Nädalavahetusel käisid siin mäeteadlased. Nemadki ei osanud midagi arvata. Järelikult vajab veel üks Kaali saladus lahti rääkimist,” tõdes Aime Nuut.

Peakraatri vallidel on uudistamist väärt asju muidki. Üks omapärasemaid on Kuradipuu.

Aime Nuut on rääkinud Kaali külastuskeskuse omanikule Alver Sagurile ja projektijuht Tuuli Pärtelile vajadusest õpetada välja kohalikke giide.
„Minu pikaajaline praktika Kaalis on näidanud, et enamik gruppe käib vaid platvormil. Kaasasolev giid räägib neile seal midagi. Vahel ka valejuttu, nagu olen kõrvalt kuulanud.

Meie aga teame turistidele oluliselt rohkem rääkida, sealhulgas ka legende. Kõiki neid ei olegi trükistes publitseeritud. Õpilased on aga need kirja pannud ja meie koolis saab nendega tutvuda,” teavitas kooliõpetaja Aime Nuut.

Aastaid giidina tegutsenud õpetaja ütles, et peakraatri tagaküljest ei tea inimesed peaaegu midagi. „Tagaküljel on näha arheoloog Vello Lõugase juhendamisel välja kaevatud vana linnusemüüri jäljend. Seal on ka rauasulatuskoht, ringmüür ja Kuradipuu. Need asjad jäävad turistidel, kes piirduvad vaid vaateplatvormiga, nägemata,” selgitas giid.

Sellel kevadel on Aime Nuudi sõnul Kaali kraatrivälja ja külastuskeskust uudistamas käinud juba päris suur hulk turiste. Ainuüksi eelmisel laupäeval oli lisaks kahesajale Eesti Mäeseltsi liikmele Kaalit uudistamas veel mitu õpilasgruppi.

„Taas on hakanud käima lätlased. Väliskülalistest on nad praegu küll kõige arvukamalt esindatud,” mainis Aime Nuut.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 132 korda, sh täna 1)