Emad lähevad lastega sarnaseks

Emad lähevad lastega sarnaseks

 

Pühapäeval on emadepäev
Jussi ema on Jussi sarnane –
väike, käbe ja punapõsine.
Sassi ema on Sassi sarnane –
ta on niisama vaikne ja tõsine.

Oma ema ma silmitsen
lähedalt:
ta on kangesti ilus ja
armas – eks
emad pikapeale kõik lähevad
oma lastega natuke
sarnaseks…
Leelo Tungal

Täna, emadepäeva eel, annab Saare maavanem Toomas Kasemaa Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna välja kuulutatud konkursi võitjale Monica Kallasele Saaremaa aasta ema 2007 tiitli.

Kuue esitatud kandidaadi seast tunnistas ringkonna juhatus esimest korda Saare maakonnas antava tiitli vääriliseks kolme lapse (Liise 24, Jaagup 22 ja Miina 17) ema, Kihelkonna põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Monica Kallase (46).

Pealinna neiust taluperenaiseks

Kui lehemees teisipäeva õhtul Kihelkonna lähistele Oju küla Sülla tallu jõudis, võttis võõra vastu suur karvane majavalvur Tondu. Elumaja nurga tagant astus kohe külalisele vastu ka sportlikult riietatud naerusuine perenaine. Olgu hakatuseks öeldud, et tänu spordihuvile Tallinna neiust saarlanna saigi. Sport on ennegi inimesi liitnud. Liitis ka tollase Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuurieriala tudengid – pealinna neiu ja Saaremaa noormehe.

Spordipisik oli Monicasse sisse pugenud juba siis, kui ta alles teismeline oli. „Õde on minust seitse aastat noorem. Vaatamata vanusevahele käisime koos igasugustel rahvajooksudel, üldse rahvaspordiüritustel. Elasime Pääskülas ja seal korraldati rabajookse, millest osa võtsime. Rahva Hääle jooksudel käisime ja orienteerumisneljapäevakutel. Alati olid ema ja isa ka kaasas,” meenutas Monica.

Tallinna piiga kaasaks kosinud saarlane Aivar Kallas unistas ülikoolis õppides kodusaarele tagasi tulemisest. Monica ei olnud vastu. Nii nad siis 1982. aastal Kihelkonnale „maandusid”.

Aivarist sai kooliõpetaja ja Monicale pakuti tööd lasteaias. Eluaset valida polnud. Kooli vana internaadihoone sobis noortele küll. Aga kes ei unistaks oma majast, omaette elamisest?

Kui noor abielupaar kuulis Sülla talu müügist, võtsid nad pärast päevatööd esimese hooga Kihelkonnalt kolme kilomeetri pikkuse teekonna Oju külla ette jalgsi. Jalgrattaid noortel ei olnud, autost rääkimata. Esmapilk ei olnud just rõõmustav. Elumaja ja kõrvalhooned tahtsid kõvasti remonti. Aga mingisugune tõmme sellel paigal oli. Küllap valis koha vaim just need kaks hakkajat noort talu taastama.

Nüüdseks on kahest linnainimesest ammugi talunikud saanud.

Ära kunagi tee teistele seda, mida sa ise ei taha

Maitsev mustsõstramahlast tehtud morss, mille perenaine lauale tõstis, ähvardas lausa keele alla viia. Esimene klaasike läks nagu kerisele. Mahla tegijale kiitus jagatud, võtsime jutuotsa üles.

Mis sinu ema õpetustes on niisugust, mida oled oma lastelegi rääkinud?
„Ära kunagi tee teistele seda, mida sa ise ei taha, et sinule tehakse. Nii õpetas mind ema ja nii olen õpetanud oma lapsi. Seda peaksid kõik meeles pidama,” edastas vestluspartner emalt kuuldud tõekspidamise.

Emadepäeval on Sülla talu lapsed alati oma emale kevadlilli kinkinud ja hommikukohvi ise valmis teinud. Pärast hommikusi toimetamisi sõidab kogu pere Kihelkonnale Monica ema ja laste vanaema õnnitlema ja siis Kuressaarde teisele vanaemale, Aivari emale õnne soovima.

Aasta ema meelest peaks emadepäev kõikidele emadele rõõmu tegema, samuti lastele, kes igaüks isemoodi oma ema sel päeval üllatada püüavad.
„Olen kaua töötanud lasteaias ja seal on näha, kuidas kõik lapsed on emadepäeva eel suures ärevuses. Nad ootavad seda päeva, et siis erilise tänutundega öelda, kui kallis ema neile on.”

Linnatüdrukuna üles kasvanud Monica Kallase arvates on lapsi maal kergem kasvatada kui linnas. „Mulle tundub, et maal lapsed nagu kasvavad ise. Linnas hakatakse neid kangesti kasvatama. Siin olid nad mul kogu aeg kaasas, tehes kõike koos minuga,” arutles Monica.

Sülla talu lapsed on vanematega koos käinud nii spordivõistlustel kui treeningtundides, kartulipõllul ja loomalaudas. Kodus on nad aidanud emal saia ja pirukaid küpsetada, põrandaid pesta, küttepuid tassida, teinud kõike, mis jõukohane.

„Sealt see tööarmastus ja iseenesest heaks lapseks kasvamine tulebki,” mõtiskles kolme lapse ema vabakasvatusest. „Sõna „vabakasvatus” kasutatakse meil üldse natuke vales tähenduses. Tegelikult mõeldakse vabakasvatuse all kasvatamatust. Ja seda on ehk küll natukene paljuks läinud. Maailma pedagoogikas tähendab vabakasvatus sellist loomingulist lähenemist. Mitte seda, et reegleid ei ole, vaid hoopis seda, et reeglid on paigas. See peaks olema igas kodus niiviisi, et lapsel peavad olema võimalused, aga samas peavad olema ka kindlad reeglid, mis puutumatud ja pühad. Neid ei tohi rikkuda. Nii on lihtsam nii lapsel kui lapsevanemal. Lapse jaoks on tähtis see, mis talle kodus räägitakse.”

Sülla turismitalust on saanud mahetoodangutalu

Kui ettevõtlus vabamaks läks, soovitasid sõbrad Sülla talu peremehele ja -naisele ametlikult külalisi majutama hakata.

„Meil käis suvel hästi palju külalisi. Aivar oli vahepeal mahepõllumajandust õppinud ja saanud ka välismaalt palju tuttavaid. Siin külas käies andsidki nad meile nõu turismitalu pidama hakata. Võtsime kuulda. Taani sõitsin kogemusi saama ja nii see asi käima läks,” vaatas Monica ajas tagasi.
Aastatega on Sülla talu võõrustanud paljusid välismaalasi. Neist kõigist on pererahval head mälestused. Monica sõnul tundsid väliskülalised rõõmu lihtsatest väikestest asjadest ja õpetasid saarlasigi nende väärtust hindama.

„Me võtsime külalisi vastu suure rõõmuga. Lõpuks läks aga väga pingeliseks. Oma kodus turiste vastu võtta on midagi muud kui hotellis või kämpingus. Siin muutusid nad nagu pereliikmeteks ja kui pere liiga suureks kasvab, siis pole ka hea. Iseenda ja oma pere jaoks hakkas aega nappima. Tundsime, et aitab küll. Võib-olla on see ajutine paus. Mulle see töö küll meeldis, mulle meeldib suhelda, aga ma tahaksin seda tööd teha ehk kusagil mujal, mitte enam oma kodus,” arutles kodurahust hooliv perenaine.
Külalisi käib Süllal aga endiselt. Igal suvel saavad Saaremaal klassiõe juures kokku üksteist aastat Tallinnas koos koolis käinud klassiõed ja -vennad. „See on selline tore traditsioon. Esimesel korral panime neid laudast lambasõnnikut välja viskama. Maainimesed teavad, et kerge töö see nüüd küll ei ole. Pärast tegime sauna ja istusime lõkke ääres. Ja nüüd nad siis tulevadki igal suvel meile sõnnikuveotalgutele,” rõõmustab Monica koolisõpruse üle.

Pere ühiseid ettevõtmisi ei jõua üles lugedagi. Märkigem vaid lossi päeva rüütliturniiri Kuressaares, Haagi Lõuka ratsatriatloni, ühiseid merematku oma paadiga… Seda loetelu võiks jätkata spordivõistluste nimetamisega, põllutöödega jne, jne.

Lõpetuseks soovis Saaremaa aasta ema 2007 Monica Kallas meeldejäävat emadepäeva kõikidele emadele, vanaemadele ja vanavanaemadele. „Emaks olemine on suur rõõm ja ma soovin seda rõõmu kõikidele emadele igaks päevaks. Olge õnnelikud!”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 88 korda, sh täna 1)