Na, tervidust teitele!

Na, tervidust teitele!

 

Neh, maikuu näidab ka jüba naba, varsti oo sennel jälad all ning einakuu kee. Siiss oo jaanipeev kee ning siiss oo terve aasta jüba seliti, pole muud kui vaada, mes moodi linnud marjapöösad tühaks tegavad, senne järgi tillevoni traadi peel parve menegust plädisevad…

Nehja, oogid varsti vihmad platsis, rohututt umigu joba kahudand. Siiss oo jöulud ning aka aga jälle uut aasta numberd kerjudama. Jah, see inimese elu oo ikka lühine küll, kui sa mötled, kui palju soole neid peevi antud oo, aga kui sa tagas vaated, siiss oo aeal jälle pitkust küll, senna sesse mahub ikka erm va palju tegemisi. Kinnel neid muidud oo, nat mool ja Juhanil.

Ma sii jühtusi televiisurs vaatme, kui reekist nee inimest, kis oma surma oo peeld näind, kus oli siiss esmald üks toru ning senne järgi tuli kina valgus. See samati nat Ala Priidu sii Iiumaal, kui ta uskliguks leks, üidis, et vaatke nüid, mes imeauline ning kallis valgus seald umigu poold paistab! A pole muud valgust olnd, kui et venelast pöledast maju.

Ma reekisi Juhanile ka, mes ma televiisuris nägi, Juhan löi senne peele peuga, ütles et pole taal muud toru midad meeles, kui sii Eesti vabariigi alguses, kui polismen Juhani tee peel kinni pidas ning senne asjanduse suhu käskis pista ning Juhan oma neli ning pool promilli välje puhus. Sennest aeast leks mundrimeeste alkumeeter – üksainus nendel siiss kamba peele oli, ning näidas egale ühele jüba ennme puhumist poolteist promill ee. A senne korra peesis Juhan easti, siiss andis veel reekida, kui sa moost öigesti aru saad.

A preet oo politsei ka nii araks tehet, et kui ta soo keest tokumentist küsib ning kui sool jühtuvad load rahakoti vahel olema, siis niikut ta soo arudamist nääb, paneb kohe üle pölla nenda, et sool pole ühtegid nii pitka jäkubsonigid, milleg sa ta kinne saad oida. A äga politsei kohta äi ütle ma mette üks sant söna ning ma usu, et kehvad aead oo nende jäuks ka möödas ning et meestele akadakse ka öiged palka maksma ning nendel, kis pättist kohtukulli käde saatvad, oo muistust tüki maad rohkem kui nendel kinnele pärast paragrahv selga väänadakse. Ning moo ning soo vahekord politseiga oo nöuke nat Roomulus Tiitus vene aegus kerjudas, et „lammas oo lambust vaimustuses ning siga uladab abistava kee”.

Kui ma preet sii kerjuda, siiss äi ole üheksmandast maist veel aisugid ning ma`p oska sii midad ütelda. A ma arva, et kui ma ütle, et nöukest jüriööd änam äi tule, siiss ma äi eksi mette. Ma kuultsi kuskispoold, et senne koha peele, kus see va Pronksmees seisis, veedaks seitsekümmend tuhat lilleöit, mes leheb pool miljunid maksma. Nehja, kas kiskid veteran senna möne nelgiöie ka pistab, seda ma ka preet veel äi tee, a jo see oo siiss nähje ning soole ka niikutnii teeda.

Neh, a kui sa medel Kärdel oled köind, siiss oo jo sii teeristis ka suur mälestusemärk saarde kaitselahingudes langend punaarmeelastele. Mei üiame seda Kivi-Jüriks, sest taa oo kivist ning egavene juragas kiiver ke pees. Vanste käisid abiellujad senna lilli viimas, a nüid ma änam äi tea muud, kut sii oo üks nöuke öllejoojade punt, kinne nimi oo Odratolgus Labürintis ning kis moo teeda ega kevade tegevad suure seremoonia – vöödaks arjad käde ning pestaks Jürka kiiver kajagasitast kinaste puhtaks. Äi-äi, see oo öige jütt, tule vaatma, kui sa mind äi usu!. Nehja, seel ta seisabjüba üle neljakümne aasta ning keik oo sennega nönda arjund, et äi panegid tehelegid.

Naa-vat, olekskid preet ee unustand – ma jütusta peel lilledest, a sennest, et üleoome oo emadepeev, pole mitte märkigid teind. Äi – ma soovi, et emadepeev oleks kina ning rahulik ning et tuleva aasta oleks nöukseid naisi jälle rohkem, kinnele maikuu teisel pühapeeval lillest sünnib viie. Siis jeeb mede sugu sii mere eeres pisis maakillu peel ikka kestma. Ning mool oo sennejäuks üks ettepaneg ka. Kui sii maipühade ning senne va vöidupüha aeaks pudeld ölut sa osta äi saand, siis emadepeevaks peeks nee va sutskummid ka müügild ee vötma. Sedavisi…

Neh, olga ning!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)