Vene rubla otsib uue heaolu sümbolit

Vene rublal on olemas oma dollarimiljardärid ja majandus, mis praegu areneb kiires tempos. Nüüd on aga Vene valitsus hakanud soovima seda, ilma milleta ei saa läbi ükski end austav riik – sümbolit oma rahvusvaluutale.

President Putini sooviks on, et rublal oleks oma graafiline märk, mis seisaks kui võrdväärne naela, dollari, jeeni ja euro kõrval. Londoni päevaleht The Times kirjutas, et praegu pole Venemaal ringlevatel rahatähtedel mitte mingit sümbolit – Vene rubla tähistamiseks kirjutavad inimesed lihtsalt tähed RR (vene keeles rossiiski rubl).

Venemaa keskpangale on tehtud ülesandeks leida vajalik sümbol, mis tekitaks rahvusvahelise usalduse valuuta suhtes ja kajastaks Venemaa uut majanduslikku natsionalismi. Sel eesmärgil moodustas keskpank töögrupi, kes peab läbi töötama sadu kunstnike saadetud eskiise. Venemaa keskpanga juhataja esimene asetäitja Georgi Lutonovski loodab, et juba käesoleva aasta lõpuks on Vene rublal olemas oma sümbol.

Rubla sümboliks pakutud variantide hulgas on favoriitideks need projektid, mis on valminud tähe R baasil (kirillitsas P). Üks eskiisidest kujutab tähte R, mida läbivad kaks vertikaalset joont (nagu euro sümboli puhu), teisel eskiisil läbivad kaks joont tähte R diagonaalis. Kolmandal variandil on täht R peegelpildis, mis peaks tähendama venekeelset sõnaühendit „rossiiski rubl”. Eksperdid oletavad aga, et seda viimast varianti vaevalt valitakse, sest see tekitavat silme ees kahestumise efekti.

Majandusanalüütikud väidavad, et rubla sümboli otsimine peegeldab tõsiasja, et võrreldes 1998. aastaga, mil Vene riik sattus tõsistesse makseraskustesse ja riigi rahvusvaluuta kaotas 2/3 oma väärtusest, on olukord märkimisväärselt muutunud ning rublast on saanud kogu maailma valuutaturgudel tõsiseltvõetav tegija. Olles kaua aega naerualune kui mänguraha, mis tuleks võimalikult kiiresti kindla valuuta vastu välja vahetada, on rubla nüüd usalduse enda vastu taastanud. Kõige selle taga on suurenenud sissetulekud gaasi- ja naftamüügist.

Praegu Venemaa keskpanga käsutuses olevad valuutareservid on suuruselt maailmas kolmandad, moodustades 356,6 miljardit dollarit. Sellele lisaks on Vene võimud loonud alates 2004. aastast 108 miljardi dollari suuruse stabilisatsiooni fondi, mille ülesandeks on kindlustada riigi majandust juhul, kui leiab aset energiakandjate hinnalangus.

Esimest korda viimase saja aasta jooksul on ka venelased ise hakanud rublat pidama kindlaks valuutaks. Selle põhjuseks on dollari kiire odavnemine rahvusvahelistel valuutaturgudel. Kõik see on loonud olukorra, kus üha enam venelasi on hakanud oma sääste hoidma rublades. Kui 2001. aastal maksis dollar 32 rubla, siis täna antakse ühe dollari eest ametlikult vaid 25 rubla. Ajakirja The Economist tavapärane uurimus näitas aga, et reaalselt maksab üks dollar veelgi vähem – vaid 15 rubla (ajakiri kasutab nn McDonaldsi indeksit ja võrdleb valuutakursse selle alusel, kui palju maksab hamburger erinevates riikides).

Venemaa keskpank on kaugel sellest, et sekkuda rahaturul toimuvasse eesmärgil hoida rubla kurss dollari suhtes stabiilsena. Venemaa majandus- ja kaubandusminister German Gref teatas agentuurile Ria No-vosti antud usutluses, et kuigi rubla tugevnemine võib olla rahvusliku uhkuse küsimus, tuleb asjasse siiski suhtuda pragmaatiliselt ja majanduslikult – rubla kallinemine dollari suhtes kahjustab Venemaa eksportööride huve. Minister lisas, et dollari edasise odavnemise ärahoidmiseks võib Vene keskpank kasutada isegi valuutainterventsiooni.

Läinud aasta juulis tegi president Putin rublast täielikult konverteeritava valuuta. Eksperdid väidavad, et rubla sümboli sisseviimine veel enne seda, kui ta ametist lahkub, tähendaks rahvusvaluuta lõplikku lahtikiskumist nõukogude minevikust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 22 korda, sh täna 1)