Sõrve vetest püüti hiidräim

Sõrve vetest püüti hiidräim

 

Nädalavahetusel püüdsid Sõrvemaa mehed Rahuste kandis gigantsete mõõtmetega räime. Teadlaste sõnul on, kui fakt vastab tõele, ametlikel andmetel tegemist seni suurima vinträimega, mis kunagi on Eesti rannavetes püütud.

Rahuste kandis püütud vinträime pikkuseks mõõdeti 50 cm ja kaaluks 1 kg 200 grammi. Kala püüti landiga, mis oli kala kõhu alla kinni jäänud.

Eesti Mereinstituudi vanemteadur Markus Vetemaa ütles, et tegemist on vinträimega, mis on Läänemeres elava räime sugulane. Vinträim elab peamiselt Põhja-Atlandi idarannikul Maroko rannavetest kuni Norra lõunarannikuni. Läänemeres võib vinträime kohata mere lõunapiirkonnas ja Eesti vetes on ta küllaltki harv külaline.

Vetemaa sõnul võib vinträim kasvada kuni 55 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. „Seega võib öelda, et Sõrve rannikul püütud isend pole küll rekord, aga siiski väga suurt kasvu,“ rääkis ta. „Kuid Eesti oludes võib öelda, et tegemist on erakordselt suure isendiga ja isegi rekordiga, sest ametlikel andmetel on siinsetes vetes seni suurim kinnipüütud vinträim kaalunud 750 grammi ja tema pikkuseks on mõõdetud 40 cm.“

Markus Vetemaa lisas veel, et varem on temani jõudnud teated, et Muhu kalurid on püüdnud veelgi suurema vinträime. „Kõik see on aga jäänud vaid juttude tasandile ja pole teadusliku faktina kinnitust leidnud,“ ütles Vetemaa.
Saaremaa muuseumi teadur Sirje Azarov ütles, et nii suurte mõõtmetega räimelist pole nende vaatevälja küll veel sattunud. „Ei oska öelda, võib-olla on neid ka varem püütud, kuid kõik sõltub ju inimeste teadlikkusest, kas nad oma leiust ka spetsialistidele teatavad,“ lausus Azarov.

Sirje Azarovi sõnul pole veel täpselt teada, kuidas muuseum kavatseb haruldase leiuga edasi toimetada. „Ma pean ise veel vastava ala asjatundjatega selles küsimuses nõu pidama,“ rääkis ta.

Azarov ütles, et sellest kalast võib teha mulaaži, mis tähendab, et kala sisemus võetakse välja ja nahka töödeldakse erilise preparaadiga. Teine võimalus on säilitada kala n-ö märgpreparaadina, mida hoitakse piirituse ja formaliini lahuses.

„Kui kalast valmistatakse mulaaž, siis on ta muuseumikülastajale eksponaadina atraktiivsem, kuid see-eest on tema teaduslik väärtus suurem märgpreparaadina,“ märkis Sirje Azarov.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 65 korda, sh täna 1)