Ajalugu kordub, kuid teisiti

Ajalugu kordub, kuid teisiti

 

Kommunistliku Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega lõppes Eesti Vabariigi okupatsioon. Eesti inimeste lootus oli, et suhted Venemaaga muutuvad sõbralikeks. Kahjuks pole see tänaseni nii läinud.

Euroopa on suutnud tänaseks eelmise sajandi kataklüsmidest õppida. Saksamaa on muutunud demokraatlikuks Euroopa juhtriigiks ja ulatab meile abikäe kui Euroopa Liidu eesistuja. Venemaal on aga pärast esimesi positiivseid arenguid demokraatia tegemas tugevat taandarengut. See mõjutab ka Eesti ja Venemaa suhteid. Seepärast on teadmine Venemaa arengutest meile oluline. Venemaa põhiprobleem on täna laiaulatuslik korruptsioon kõige kõrgemal riiklikul tasemel. Kohtud ei ole oma otsustes sõltumatud ega vabad, koletud Hodorkovski ja Jukose kohtuprotsessid näitasid seda kogu maailmale.

Majandusvabaduse indeksi järgi paigutub Venemaa samale tasemele Kongo ja Ugandaga. Venemaa vajab välisinvesteeringuid ja majandustarkust, kuid selle asemel kisuvad Kremli peremehed välismaalaste omandit Venemaal jõuga enda kätte, mõned omanikud aga kihutatakse maalt välja. Või kiusatakse lihtsalt tuimalt taga nagu IKEA-d.
Demokraatia piiramise tulemus on ka majanduses selgelt peegeldumas – maa infrastruktuur on ülimalt halvas seisukorras, vaatamata nafta- ja gaasidollaritele. Kuid need summad lähevad väheste taskusse, kes pumpavad need offshore’idesse pillerkaaritamiseks välismaale.

Riigieelarvest kühveldatakse aina rohkem raha sõjamasinasse – 16% riigieelarvest moodustavad sõjalised kulutused, seda on kokku 860 miljardit rubla.

Venemaa kaitsekulutuste kiire kasv teeb murelikuks juba kogu maailma. SKP-st läheb kaitsevajadusteks 4,8%, samal ajal on NATO liikmetel see soovituslikult 2,0%. Relvaeksport on kasvanud 1998. aasta 3 miljardilt dollarit eelmise aasta 5 miljardi dollarini. Valmivad uued raketid ja aatomiallveelaevad, samal ajal ei panustata tegeliku katastroofi, rahvastiku väljasuremise peatamisse. 85% inimestest sureb enneaegselt, elanikkond väheneb aastaid miljoni inimese võrra aastas. Tänaseks on Venemaal tegemist vägivaldse ühiskonnaga, kus võimutseb ksenofoobia. Väga suur on vägivaldsete surmade arv. Jätkuvalt tallatakse näiteks Tšetšeenias julmalt jalge alla inimõigusi. Aga ka see on fakt, et 80 000 inimest on Venemaal müüdud seksiorjadeks.

Freedom House võrdleb Venemaa ajakirjanduse olukorda ajakirjanduse olukorraga Hiinas, Vietnamis ja Iraanis. Ajakirjandusvabaduse poolest on Venemaa maailmas 164. kohal. Riik on sisuliselt haaranud kõik meediaväljaanded enda kätte. Viimasel ajal püüab Vene riik kontrolli alla võtta ka viimast vaba meediaressurssi internetiväljaannete näol.

Venemaa juhtide paranoia võimu kaotada teeb nad naeruväärseks. Hiljuti peksti Moskvas laiali rahulolematute marss. Tegemist oli suhteliselt tagasihoidliku osavõtjate arvuga üritusega, mis ei nõudnud küll mingit jõu kasutamist. Isegi viimasel ajal Putinit toetanud Gorbatšov virises pressikonverentsil, et kui tema oleks president, siis sellist jõu kasutamist tavalise miitingu puhul poleks olnud.

Ja miks oli Putinil vaja, et Kasparovi taoline maletaja pokri pandaks? See oli hoiatus kõigile neile, kes veel kavatsevad tänavatele tulla. Põhjusi on küllaga – Venemaa aeglane majandusareng ei rahulda enam inimesi, võim ei astu vastu korruptsioonile, mis jätab elamispinna eest ettemaksnud inimesed peavarjuta, võimud ei võta midagi ette, et lüüa kord majja sõjaväes, kus kutsealused massiliselt end tapavad ja invaliidistuvad.

Eesti ei lase end mõjutada Venemaa imperialistlikest püüdlustest. Eesti tahab Venemaale ja temale rahvale ainult head ja helgemat tulevikku. Demokraatlik ja majanduslikult heal järjel olev Venemaa on Eesti ja Euroopa Liidu huvides.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)