Giocondast Strozzi printsessideni

Giocondast Strozzi printsessideni

 

Mahuka uurimistöö teostanud itaalia genealoogiaspetsialist väidab, et tal on õnnestunud leida kuulsa Mona Lisa järeltulijad. Prantsuse ajalehe Le Figaro korrespondent kohtus kahe õega Pariisis.

Elas kord Toscana prints, kel oli kaks tütart – mõlemad graatsilised, rõõmsameelsed ja väga veetlevad.

Noorem tütar Irina oli õrn ja sõbralik ning valdas seitset keelt. Saanud suurepäraseks pianistiks, hakkas ta tudeerima majandust Bocconi ülikoolis Milanos. Seejärel oli ta praktikal Londonis Downing str. 10 asuvas Tony Blairi kantseleis ning Euroopa Komisjoni esimehe José Manuel Barroso juures Brüsselis. Paar kuud tagasi tagasi, kui Irinal täitus 24. eluaasta, sai tast ärinaine.

Vanem õde Natalia on lõbus ja veidi koketeeriv. Tema õppis tantsimist maailmakuulsa vene balletitantsija Rudolf Nurievi juures, osales Alberto Sordi ja Claude Lelouchi filmides ja avaldas juba 29. eluaastal Itaalias oma mälestusteraamatu „Kerge meenutada”. Natalia mängib samuti suurepäraselt klaverit, kuid noorema õega võrreldes peab end vähem „intellektuaalseks“ – tema oskab vabalt rääkida vaid viies keeles.

Kaks Strozzi printsessi armastavad puhkust veeta omavanuste noormeeste ja neidude keskel, kes peamiselt pärinevad aristokraatlikust ringkonnast, kuhu nad ka ise kuuluvad. Kuid enamasti elavad nad oma isa, prints Gerolamo Strozzi valdustes Toscanas, kohakeses nimega Cusona. Le Figaro kirjutab: „Oodates isakodus oma unelmate printsi, tutvuvad nad muuhulgas ka veinitegemise kunstiga, sest see olevat juba 1200 aastat nende perekonna peamine traditsioon.“

Hämmastav avastus

Möödunud kuul häiris aga Firenze perekonna rahu üks genealoogiaprofessor. Nimelt sukeldus keegi Domenico Savini Strozzi perekonnarhiividesse. (Muide, XIV sajandi allikad väidavad, et see perekond konkureeris Firenzes kuulsa Medici perekonnaga.) Ootamatult tormas Savini raamatukogust välja. Ta teatas hämmastunud printsessidele Irinale ja Nataliale, et just nemad on maailmakuulsa Gioconda järeltulijad!
Genealoog Domenico Savini elab Firenzes. Selles linnas selgitas ta ka ajalehe Le Figaro korrespondendile, kuidas ta Mona Lisast Irina ja Nataliani jõudis. Nimelt toetub tema hüpotees ühele teisele hüpoteesile, mida ajaloolased peavad enam tõepäraseks.

Selle teise hüpoteesi aluseks on arhitekt Giorgio Vasari ülestunnistus: noor naine, keda Leonardo da Vinci maalis, kandis neiupõlves nime Lisa Gherardini. 1495. aastal abiellus ta endast 19 aastat vanema siidikaupmehe Francesco di Bartolomeo del Giocondaga. Lisa del Gioconda sünnitas oma mehele kaks poega ja tütre. 1503. aastal tellis abikaasa Leonardolt oma naise portree. Kuid kunstnik tööd tellijale üle ei andnud, vaid jättis selle endale.

Mona Lisast teatakse vähe. Vaid seda, et ta elas vaikset ja suletud perekonnaelu majas, mis asus via della Stufal. Ta suri 15. juulil 1542. aastal ja maeti Sant’Orsola kloostrisse. Del Gioconda suguvõsa katkes meesliini pidi XVII sajandi lõpus, kuid säilis naisliini pidi. Alguses Maddalena del Gioconda ja Niccolo del Garbo abielu kaudu. Seejärel Maddalena poja abielu kaudu Lisabetta de Mozziga. Mozzi del Garbo pere arhiivis (XIX sajandil esines see perekond abiellumiste tagajärjel nime all Bombicci-Pontelli) meenutatakse ka Mona Lisa portreed.

Ühendavad lülid

Genealoog Domenico Savinil õnnestus kindlaks teha sugulus Mona Lisa ja Strozzi printsesside vahel ning seda tänu krahvinna Maria Luisa Guiccardinile, kes neiupõlves kandiski perekonnanime Bombicci-Pontelli. See daam sai pärandiks Mozzide, del Garbo ja del Giocondo perekonnaarhiivid. “Kõige huvitavam on,” selgitas teadlane ajalehe Le Figaro korrespondendile, “et Mozzide arhiivis räägitakse Mona Lisa portreest, mis veel XIX sajandil oli perekonna kunstigaleriis. Ma ei ole küll kunstiajaloolane, kuid olen veendunud, et Mozzide perekond on lüli, mis ühendab del Gioconda ja Strozzide perekonda.”

Veidi õnnetu lõpuga muinasjutt

Le Figaro armastab muinasjutte. Seepärast korraldas ajalehe toimetus Gioconda ja noorte Strozzide kohtumise. Ajalehe korrespondent määras noortele daamidele kohtumise Pariisis. (Mis on ka loomulik, sest Giocondat Itaaliasse toimetada pole vist nii lihtne.)

Kohtumise eel ühes kohvikus toimunud jutuajamise ajal väljendasid Irina ja Natalia mõtteid ja emotsioone, mida neis tekitas teade võimalikust sugulusest Mona Lisaga. Samas väitsid nad, et Versailles’ lossi Sõjagaleriis ja ka teistes kunstigaleriides võib kohata veel teisigi nende esivanemaid. Nii näiteks oli Piero Strozzi Prantsusmaa marssal ning üks õeste vanaisadest, Francesco Guiccardini oli Firenze linnapea ja samas ka Itaalia põllumajandus- ja välisminister.

„Meie suguvõsas pole olnud paavste, kuid see-eest on olnud pühakuid,” meenutas Natalia, pidades ilmselt silmas Stanislaus Kostkat, keda väga austas Johannes Paulus II. Poliitikukarjäärist unistav Irina aga meenutas oma vanaisa Francesco Guiccardinit, filosoofi ja ajaloolast, kes ühtlasi kuulus ka Vatikani juhtkonda. Vestluse ajal räägiti veel ka Gregori Peckist, Mstislav Rostropovitšist ja teistest perekonnatuttavatest. Üks on tuntum kui teine! Natalia rääkis oma soovist saada komöödianäitlejaks („Kui võimalik, siis kostüümidega rollid!” täpsustas ta) ja oma unistusest, et nägus prints armuks temasse vaid tema isikuomaduste, mitte aga tema käsutuses oleva suure varanduse pärast. Aeg möödus kiiresti ja nii saabuski hetk, mil tuli teha pilt õdedest koos Giocondaga.

Kuid siis ilmnes ebameeldiv üllatus. Nimelt ei soovinud Prantsuse muuseumi administratsioon sellest kuuldagi. „Ei saa tulla kõne allagi, et Giocondaga koos end pildistada!” väitsid muuseumitöötajad. „Alguses peab absoluutselt kindel olema, et see fantastiline lugu ka tõele vastab!” Ajalehe Le Figaro korrespondent kirjutab, et kui otsustada muuseumitöötaja tooni järgi, siis oli sel hetkel kogu tema isamaa, Prantsusmaa, suures ohus!
Keelatud oli puudutada kunstimaailma üht suurimat ikooni, mille François I (valitses 1515–1547) ostis Leonardo da Vincilt nelja tuhande eküü eest (tol ajal enneolematu summa). Seepärast jäidki Mona Lisa järeltulijad ilma ühisfotota ja naasid Itaaliasse nagu Toscana printsessidele kohane – varjates oma pettumust, ütlesid nad lihtsalt, et Prantsuse riigi teenistuses olevatel inimestel jääb vajaka haridusest ja neil on viletsad käitumismaneerid.

Le Figaro materjalide
alusel kirja pannud

Urmas Kiil

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)