Kabeli rajamine ootab arendajat (2)

Kabeli rajamine ootab arendajat

 

Kui kunagi oli Saaremaa pealinn muule Eestile eeskujuks nii näidissauna kui -leinamajaga, siis nüüdseks on mõlemas au ja kuulsust kogunud hoones kauplused. Saunaprobleem lahenes Kuressaare spordikeskuse rajamisega, kadunukeste väärikat (ilmalikku) ärasaatmispaika tuleb veel oodata.

Kabeli ehitamine on küll kirjas nii koalitsioonileppes kui ka linna arengukavas aastani 2020. Ka volikogu eetikakomisjonis on asja arutatud ning komisjoni esimees Bruno Pao nendib, et linna areng peab olema tasakaalus – sestap tuleb mõelda inimeste kõikide murede peale.

Abilinnapea Urmas Sepp tõdeb, et Kuressaare linn on kabeli ehitamise teemaga küll tegelenud, kuid mingit valmimisaega ta ennustama ei hakka.

„Linnavalitsus ei ole leidnud planeerijat,“ nendib ta, lisades siiski, et üks võimalik kabelikoht on Kudjape vana surnuaia ja tulevase uue kaubanduskeskuse vahel või teisel pool kalmistuteed. „Seal on praegu riigimaa, kuid see on plaanis taotleda Kuressaare linna omandisse, selles suhtes on Kaarma vallaga kokkulepe sõlmitud, et linn teeb planeeringu,“ tutvustab abilinnapea.

Matuseteenuseid pakkuva ettevõtte juht Helju Välisson märgib, et on kabeli vajalikkuse teemadel suhelnud linnavalitsusega alates 2004. aasta maikuust. „Esimene reaktsioon oli, et see on hea mõte, aga sinna see jäi,“ ütleb ta kolm aastat hiljem.

Probleem on teravalt õhus, kuna haigla majas asuv ruum ei ole algselt mõeldudki matuseteenistuse läbiviimiseks, vaid omastega hüvastijätuks (ruum mahutab 30 inimest) ning tihtilugu tuleb just ilmalike matuste korraldamisel otsida linna pealt paika, kus oleks väärikas ja sobilik lahkunule viimset austust avaldada. „Vahepeal oli mõistlik variant kuursaal, kuid seda suvel kasutada ei saanud,“ tõdeb Välisson. Kuna matusebürool on olemas „rändmatuste“ tarvis vajalik atribuutika (küünlajalad, kirstualused jne), on ärasaatmise tseremooniaid korraldatud ka näiteks teedevalitsuse saalis.

Teine küsimus, millega elavatel tuleb tegeleda, on see, et haigla morg on kadunukestele kitsaks jäänud. Sestap ei peaks uus kabel koosnema pelgalt sobilikust saalist. Välisson leiab, et kabeli juures peab olema korralik morg, lillepood, pärgade tellimise võimalus ning muugi, mis matuste ja hauaplatsi hooldamise juurde käib.

Staažikas viiuldaja Laine Sepp, kes kunagi sai täitevkomiteelt korteri klausliga, et hakkab peatselt avatavas leinamajas viiulit mängima, ütleb, et otsus niivõrd sobilik hoone kinni panna, oli suur viga, ning on nõus Välissoni öelduga, et Aia tänava ehk haigla ruumid ei ole matuseteenistuse pidamiseks sobilikud. „Sinna ei mahuta isegi elektriklaverit ära,“ märgib ta.

Helju Välissoni sõnul on nende matusebüroo teenust näiteks eelmisel aastal vajatud 410 korral (ilmalikke matuseid oli 204 ning kiriklikke 196, tuhastamist sooviti 46 korral ning omasteta matuseid korraldati 10; 105 lahkunut sängitati Kudjape kalmistule). Seega on kadunukeste korraliku ärasaatmiskoha puudumine kogu maakonna, mitte üksnes Kuressaare linna, ühe vallavalitsuse või ainsa matusebüroo mure, sest matuseid korraldatakse ju ennekõike elavatele, et neil oleks võimalus oma lahkunud lähedasega hüvasti jätta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)