Kaks korda ümber maailma

Kaks korda ümber maailma

 

Kas on sul veel mõni maa, kus sa käinud ei ole, küsin ma Hille Starikovalt, kes praegu Saksamaalt kodus käimas on. Nimelt kasvatab Hille imearmast pruunisilmset väikest pooleaastast tütrekest Elisa Mariet. Enne seda on Hille vaata et terve maailma ära näinud. Ta on kaasa teinud kaks pikka ümbermaailmareisi.

“Oi, neid maid on veel palju, mida ma näha tahaks,” kuulen vastuseks. “Ma olen saanud nagu mingi ettekujutuse erinevatest kontinentidest, aga on veel palju kohti, kuhu ma minna tahaks või kuhu tagasi minna sooviksin. Ma pole isegi Pariisis käinud!”

Hille õppis Tartu Ülikoolis saksa keelt, ent tundis, et pedagoogiamet ei ole mitte tema kutsumus. Tema rahutu hing tahtis rännata, võõraid maid ja uusi inimesi kohata. Mõnda aega töötas Hille turismifirmas reisikorraldajana, siis Kuressaare sanatooriumis administraatorina. Oma varasemad reisisoovid sai ta rahuldatud ka Ameerikas elaval õel Mallel külas käies.

Töötas laevas krupjeena

Ja siis juhtus nii, et Hillele tehti pakkumine töötada Saksa kruiisilaeval, mis teeb ümbermaailmareise. Ei olnud tal vaja kaua mõelda. Hille otsustas kohe, sest sellist võimalust ei tule võib-olla enam kunagi. Ja andis nõusoleku, kuigi töö kasiino krupjeena tundus võõras ja pisut hirmutav.

Kuuajalised kursused ühes Tallinna kasiinos tegid selgeks selle töö teoreetilised alused. “Päris selgeks sain selle ameti ikkagi laevas, õppides oma kogemustest ja vigadest.” Laeva kasiino meenutab pigem show’d, kus põhirõhk inimestega suhtlemisel. Hille tööpäev algas õhtul, kui laev sadamast väljunud oli. Ülejäänud aeg oli tal vaba. Seda kasutas Hille nii, et käis koos reisiseltskonnaga ekskursioonidel.

Töötas ju laevas vaid 3–4 reisijuhti, aga kui laev randus, oli sadamas busse vastas kümmekond. Siis töötas ta nn bussisaatjana. Kui asukohamaa giid rääkis saksa keelt, oli Hille mureks vaid põhiliselt vanematest inimestest koosneval reisiseltskonnal silm peal hoida, meelde tuletada ja väsimatult korrata kokkulepitud kellaaegu, lahendada kõiksugu probleeme, mis ette tuli.

Mõnedes Aasia maades, kus giidid valdavalt vaid inglise keelt oskavad, tuli olla ka tõlgi eest. Hille sõnul polegi nii lihtne eestlasena tõlkida inglise keelest otse saksa keelde. Sellisel juhul tuli eelnevalt tublisti kodutööd teha, vastava maa kohta teavet koguda, kirjandust uurida.

Mis laev see Ms Astor on?

Ms Astor on üks vanem Saksa kruiisilaev, mille reisiseltskond koosneb põhiliselt saksa pensionäridest. Vaoshoitud, soliidsed ja selliseks unelmate reisiks võib-olla aastaid raha kogunud. Vaid jõulude paiku sattunud laeva ka mõni Moskvast pärit vene turist. Et laevas põhiliselt vanemad inimesed, siis Astoril suuri diskoteeke ja ööklubisid ei ole ning alates kella 24-st kehtib laevas öörahu.

Laevapersonali hulgas oli inimesi umbes 25 eri rahvusest, kokku 300 ringis. Laev sõitis Bermuda lipu all, kõik laevaohvitserid olid aga ukrainlased ja Odessa merekooli kasvandikud.

Üks kruiis kestis 5 kuud

Neid, kes terve ümbermaailmareisi otsast lõpuni kaasa tegid, oli Hille sõnul laevas ehk 80–90. Enamik turiste teeb reisi kaasa paarinädalaste etappide kaupa. See tähendab, et nad tuuakse vahetussadamatesse otselendudega Saksa linnast Frankfurdist.

Hille tegi Astoril kaasa kaks talvist ümbermaailmareisi. Et rahvas tahab päikest, on marsruut sätitud nii, et talvine kruiis läbib soojad maad. Reis algas Vahemerest Gibraltari väinast. Sealt suunduti üle Atlandi ookeani Lõuna-Ameerikasse, edasi Kariibi mere saartele, läbi Panama kanali Vaikse ookeani saartele, Austraaliasse, Aasiasse, Aafrikasse jne.
Talvised ümbermaailmareisid algavad tavaliselt detsembris ja lõpevad mais. Suviti teeb Astor lühemaid reise: Norrasse, Gröönimaale, Šoti-ja Iirimaale, Musta mere äärde ja Vahemeremaadesse. Hille tegi kaasa ka mõned suvised reisid. Selleks, et Euroopat näha.

Laeva personal elab oma elu

Igal kruiisil on oma meelelahutusprogramm. Üks kindel traditsioon on esmakordselt ekvaatori ületajate ristimistseremoonia. “See on üks meeleolukas rituaal, mis on ühtpidi lõbus, aga veidi hirmutav ka,” räägib Hille. “Jube, mille kõigega sind seal kokku mäkerdatakse, et lõpuks laeva basseini visata. Peale selle tuleb sul suudelda toorest kala.”

Laeval on oma lauljad, kelle hooleks on igaõhtune kontserdiprogramm. Aga kõige tavalisemad on laevas ikkagi kõiksugu õhtused pidulikud söömaajad, näiteks Baieri õllefestival jms.

Hille räägib, et personali jaoks on laevas oma baar, kus õhtuti käib vilgas seltsielu. Sinna tullakse kohtama, juttu rääkima, seal peetakse sünnipäevi ja kõiki muid ilusaid tähtpäevi. Populaarsed on ka nn kabiinipeod, mis peetakse väiksema seltskonnaga.

Kogu seda laevaelu võrdleb Hille populaarse tõsieluseriaaliga „Baar“. “Sa oled sunnitud teatud inimestega, keda sa ise pole välja valinud, elama koos ühise perena. Laeva ruumid on kitsad, kogu aeg sa kohtad kedagi. Ka neid, kellega sa võib-olla nii väga hästi ei klapigi. Ei saa neist üle ega ümber. Ja mis on laeva jututeemad? Ikka see, et kes kellega käib, kes on hea ja kes paha. Kuna muid teemasid palju ei ole, siis harrastatakse enamasti tagarääkimist.”

Lõpuks tuli koduigatsus

Viis kuud on teadagi väga pikk aeg. “Alguses oli kõik põnev. Ikka uued ja uued maad, täiesti teistsugused inimesed… Tõesti oli huvitav. Ja ootus oli suur, sest näed ikka seda ja teist vaatamisväärsust… Lõpuks oled nii muljeid täis, et ei suuda enam vastu võtta,” meenutab Hille. “Ei suuda vaimustuda. Siis mõtled, et näe, sarnast mäge olen ma juba näinud… Sihuke maja oli ju selles linnas ka… Ja lõpuks tahad ainult koju, igatsed rahulikumat elu.”

See rahu on Hillele tulnud. Selle tõi väike Elisa Marie, kellega Hille praegu Kuressaares vaikses kõrvaltänavas vanemate juures oma emapuhkust veedab.

Tütrekese isa Christian elab ja töötab Saksamaal. Noored kohtusid ja armusid sellel samal kruiisilaeval Astor. Hille on kindel, et Elisa Marie hakkab rääkima nii eesti kui saksa keelt, mis sellest, et edasised eluplaanid on noortel seotud ikkagi Christiani kodumaa Saksamaaga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 62 korda, sh täna 1)