Maal annab liikluses tooni karistamatuse tunne (3)

Maal annab liikluses tooni karistamatuse tunne

 

Saaremaa maakohtades lokkab madal liikluskultuur, lubadeta sõitmine või liiklusvahendiga huligaanitsemine on igapäeva lahutamatu osa. Samuti nagu purupurjus inimese istumine autorooli.

„Mida kaugemal keskustest, seda hullemaks olukord läheb. Mida kaugemal Kuressaarest, Orissaarest või Kärlast, seda vabamalt ennast tuntakse,“ iseloomustab maakohtade liikluskultuuri Kuressaare politseijaoskonna juhtivkonstaabel Meelis Juhandi. „Selliseid vaikseid teeääres teise käiguga liiklejaid on ikka igas külas,“ viitab ta ebakaines olekus juhtide rohkusele.

Saarte Teedevalitsuse liiklusosakonna juhataja Aivo Tasane meenutab hiljutist politseireidi maapiirkonda, mille käigus peatatud viiest autost oli kolm probleemidega. Võhma kandis tabati ilma lubadeta purjus juht, sõiduk oli kindlustamata ning ülevaatus tegemata. Saarekülas tegid kaks 20-aastast lubadeta naisterahvast kruusateel „õppesõitu“, kusjuures autos istus ka aastane laps. Samas Saarekülas juhtis Vaiverest pärit lubadeta noor mees traktorit, millel oli järel 12-meetrine käru. „Mina küll ei taha, et sõidan koos perega ja mulle tuleb vastu selline auto, lubadeta kutt roolis,“ räägib Tasane.

Pöide vallavolikogu liige ja Tornimäe elanik Helle Maidla ütleb, et Tornimäel on kohalikud liiklushuligaanid elanikele parajaks tüliks. Kihutajad tekitavad majade vahel tolmu ja seavad ohtu õues mängivad lapsed. „Inimesed ei julge lapsi hästi õue lastagi, sest kunagi ei tea, millise nurga tagant mõni kihutades tuleb. Lapsi veel alla jäänud pole, koduloomi aga küll,“ räägib Maidla.

Helle Maidla sõnul halvendab noorte agressiivne sõidumaneer üsna tublisti ka teede olukorda. „Tehakse kohapealt kiirendusi ja keeratakse auto kannapealt ringi, nii et ümberringi käib kivirahe, tekivad rööpad ja teed lagunevad,“ kirjeldab Maidla. „Korrale neid keegi eriti ei kutsu ja eks nad ole kangesti oma õigust täis nagu need tänapäeva noored ikka.“

Ka Aivo Tasane tõdeb, et kihutajateks on enamasti külaelanike oma lapsed. Külaelanikud ei taha omadele aga etteheiteid teha ega üksteisele näpuga näidata. „Kihutamise probleem on lõputu jada, mis hakkab pihta kodusest kasvatusest,“ tõdeb Aivo Tasane.

Autode tehniline seisukord pole kiita

Kuressaare politseijaoskonna komissar Aare Allik tõdeb, et maal liikuvad sõidukid on alates mootorratastest kuni traktoriteni välja tehniliselt sageli korrast ära. Ülevaatustel on käimata, liikluskindlustus tegemata, inimesed hoiavad raha kokku.

Noorte käsutuses olevad liiklusvahendid on sageli sõna otseses mõttes romud, millise võib osta mõne tuhande krooniga. „Romusid on väga lihtne saada, need liiguvad käest kätte ja neil pole isegi nagu õiget omanikku,“ teab Meelis Juhandi. Sõrve otsas tegi üks poiss paar aastat tagasi avarii sõiduriistaga, mis oli kokku lapitud erinevatest autodest. Külavahel oli sellise auto olemasolu kõigile teada, kuid keegi ei takistanud noormeest sellega sõitmast.

Siinkohal annab Meelis Juhandi lubaduse juhuks, kui tema pojal peaks tulevikus tekkima tehnikahuvi. „Kui ta tahab tehnikaga tegeleda, siis ta tegeleb koos minuga ja mitte üksi.“

Liiklushuligaani peatab vaid hirm karistuse ees

Liikluseeskirja rikkujad põhjendavad oma käitumist sageli sellega, et vahelejäämine tundub ebatõenäoline, sest politsei ei jõua igale poole. Asjaolu, et üks või teine tegevus on keelatud, korrarikkujat ei peata. Korrarikkumise hoiab ennekõike ära vahelejäämise risk ja sellega kaasnev karistus. „Tegelikult mõjubki ainult hirm vahele jääda, mitte aga näiteks tõenäosus, et rikkumine võib kaasa tuua liiklusõnnetuse,“ räägib Meelis Juhandi.

„Kunagi tegin ühele inimesele kiiruseületamise eest trahvi ja võtsin tal juhtimisõiguse ära. Ta kaebas otsuse edasi põhjusel, et keegi ei saanud kannatada, kellelegi ei tehtud ju halba. Mitte kuidagi ei taha mõne inimese teadvusesse juurduda, et kihutamine on üldohtlik teguviis ja sellepärast ongi karistused karmid.“

Paljude inimeste seadusepõlglikkust näitab suhtumine turvavöö kinnitamisse. Arenenud riikide kodanike puhul on turvavöö kinnitamine iseenesestmõistetav, eestlastele oleks aga turvavöö kinnitamine justkui nende väärikust alandav, tõdeb Juhandi.

Aare Allik lubab teatud korrarikkumiste puhul politsei poolt mõistvat suhtumist. „Kui politseinik avastab külavahetee peal rikkumise, peab ta arvestama ka selle rikkumise asjaolusid. Ei ole mõtet teha traktoristile trahvi, kui ta sõidab lihtsalt ühe põllu pealt teise peale. Nii on see olnud ajast aega.“ Juhtub see traktorist aga olema purjus või juhilubadeta, rakendub kohe nulltolerants.

Politsei patrullib erimärgistuseta autodega

Aare Allik räägib, et maakohades kasutab Saare politsei patrullimiseks järjest sagedamini erimärgistuseta sõidukeid, milliseid on Kuressaare politseijaoskonnas kolm. Lisaks käivad maakonnas julgestuspolitsei patrullid ja Pärnu keskuse erimärgistuseta patrullsõidukid.

Allik nendib, et taolise auto kasutamine on liikluspatrullis efektiivsem, sest politseivärvides auto kohta liigub info rahva hulgas väga kiiresti. Tarvitseb politseivärvides autol vaid Nasva poole sõita, kui Sõrve otsas sellest juba teatakse. Sama toimub julgestuspolitsei saabumisel Saaremaale, rahvatelefon töötab väga kiiresti.

Tõeline pilt liiklusest avaneb siis, kui inimesed ei oska politsei kohalolekut aimata. „Tegelikku pilti näeb siis, kui seista külavahel eraautoga. Iga reidi ajal tabatakse joobes juhte ja täheldatakse rikkumisi,“ räägib Meelis Juhandi. Teisalt näitab see, et maapiirkondades peaks politseinikke rohkem olema.

Allik märgib, et erimärgistuseta autodega patrullimine on tegelikult politsei vana nõks, kuid sel aastal on see esmakordselt sisse kirjutatud ka politsei tööplaani. Vähemalt kaks korda kuus peab liiklusjärelevalvet tegema erimärgistuseta sõiduk.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 64 korda, sh täna 1)