Muuseumis nagu üldse mitte muuseumis (1)

Muuseumis nagu üldse mitte muuseumis

 

Koguval Muhu muuseumis tähistati muuseumide päeva ja ööd.

Suviselt soe kevadilm tõi Koguval Muhu muuseumi õuele kokku kenakese hulga mitmest rahvusest inimesi. Laupäeval tähistati seal muuseumipäeva muuseumide ööga ja vahvalt sai see alguse Soome Leppävirta ansambli kandlemänguga.

Ansambel sattus Muhusse naabervalla Orissaare kaudu, kelle sõprusvald Soomes Leppävirta on, ja Orissaare kultuurimaja juhataja Anu Viljaste kutsel Soome kanneldajad saartele tulidki. Otsides mänguvõimalusi, sattusid muusikud just õigeks ajaks Muhumaale ja kinkisid kohale tulnuile meeldiva kontserdielamuse.

Põhjanaabrite kandlemäng mõjus sooja päikese käes väga hingeliselt ja soojalt. Leppävirta muusikud esitasid ka paar soomekeelset laulu, mis väga teatraalsel moel ette kanti ja seega ka eestlastele või näiteks Koguvat uudistama tulnud jaapani turistidele arusaadavaks sai.

Tähvel käidi kosjas

Et tegu oli muuseumipäevaga, oli Muhu muuseum selleks korralikult ette valmistunud. Koguva vabaõhulaval ehk õuepealsel kandsid muuseumitöötajad ette näitemängu, mis sedapuhku oli Raissa Kõvamehe „Kahe väina vahel“, mille muuseumi juhataja Kadri Tüür oli dramatiseerinud „Tähve kosjadeks“. Lugu ise valmis Eesti Vabaõhumuuseumi tellimusel, et see 3. juunil Tele2 perepäeva raames ette kanda. Koguvas mängitut nimetatigi naljatledes peaprooviks. Aga see peaproov tuli igati vahvalt välja.

Muhukeelne naljalugu veidravõitu kosjaloost mängiti ette seitsmekesi: suur ema oli Eda Maripuu, väikest ema mängis Tatjana Rahu, peretütar Ruudu oli Irena Tarvis, peretütar Riste aga Helen Pihl, nänned ehk külajuttude levitajad Anneli Tamm ja Kadri Tüür, Tähve ise aga Meelis Mereäär.

Kostüümideks olid kaunid Muhu rahvarõivad, rekvisiitideks ja „lavakujunduseks“ aga eesti naiste muistsed tööriistad. Nii ketrasid ja kraasisid külanaised, ise kuuldud jutte edasi rääkides, kiites või laites. Kaks külamoori olid aga eriti hakkajad ja nii nad oma juttude levitamisega ühe külanaise kosja saatsidki.

Lustakas mäng ja värvikad kostüümid, mõnus murre ja lõõtsamäng andsid kokku rõõmsa näitemängu, mida võiks julgelt külastajatele mängida ka mõnel muul ajal.

Maastik ootab mängijaid

Muhu muuseumipäev lõppes maastikumänguga. Parimaks osutusid värskelt avatud maastikurajal Janek Vapper ja Elis Pihl. Et esimesed proovijad on mänguraja läbinud, on maastikumängurada nüüdsest avatud kõigile huvilistele.

Mäng ise kujutab endast kaardil märgitud paikade üles otsimist ja kohapeal ülesannete lahendamist. Et ülesanded ei ole väga keerulised, sobib see meelelahutus kogu perele. Laupäeval tuli võistlejail läbida 7 punkti. See on tore võimalus ka õpilastele, kes klasside kaupa muuseumi külastavad ning võivad nüüd hariva külastuskäigu siduda meeleoluka mänguga.

Külamuuseum, mis on tuntud mõiste laias maailmaski, on aga Koguval pisut mures ka. Nimelt kuigi mõiste „külamuuseum“ lubab, et küla on justkui tervenisti muuseum, siis Koguval tuleb siiski arvestada, et selles külas ka elatakse. Et mitte kõik kodud ja väravad ei ole seal selleks, et igaüks vabalt valitud ajal sisse astuda võiks. Tihtilugu on aga juhtunud, et omal käel muuseumi külastajad eksikombel kellegi õuele satuvad. Muuseumitöötajad paluvad kõigil huvilistel enne järele küsida, kuhu täpselt minna võib ja millised külateed on külastajatele mõeldud.

Muuseumipäev möödus Muhus vastupidiselt oodatud muuseumihõngulisele koosviibimisele meeleolukalt ja toredate inimeste keskel. Peab tunnistama, et Muhus võeti meid soojalt vastu ja tekkis ühtekuuluvustunne seal kohatud inimestega, olgu siis tegemist muhulaste või külalistega laiast maailmast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 43 korda, sh täna 1)