Allar Jõks: rehabilitatsioon püsib ametnike pühendumisel

Allar Jõks: rehabilitatsioon püsib ametnike pühendumisel

 

Läinud nädalal Kuressaare väikelastekodus ja haigla psühhiaatrikliinikus korralist kontrollkäiku teinud Eesti vabariigi õiguskantsler Allar Jõks ütles Oma Saarele, et tal on hea tunne lõpetada visiiti, mille jooksul ta midagi dramaatilist ja traagilist ei leidnud.

„Arvatakse, et õiguskantsler on õnnelik, kui ta leiab puudusi, tegelikult olen ma õnnelik, kui neid ei ole,“ nentis Jõks, kinnitades, et tema Kuressaare-visiit oli plaaniline ning ükski kaebus, kriitiline leheartikkel ega muu vihje siiasõitu ei tinginud.

Kontrollkäigul nähtu põhjal koostatud märgukirjad saadab õiguskantsler Saare maavalitsusele, väikelastekodule ja haiglale ning sotsiaalministrile ja haridus- ja teadusministrile. „Erinevad kontrollkäigud, mida oleme siiani teinud, on toonud kaasa tulemusi,“ märkis Jõks.

Õiguskantsleri sõnul tuvastas ta küll mõlemas asutuses ka puudusi, kuid need on enamjaolt tingitud kas kohalike omavalitsuste tegematajätmistest või üldisematest probleemidest. Samas toonitas Jõks, et mõlemas asutuses tehakse tööd südame ja hingega ning püütakse vastavalt võimalustele anda maksimumi.

„Kuressaare haigla psühhiaatriakliinikus on ravitingimused üle Eesti keskmise, rääkisin peaaegu kõikide patsientidega, kuid ühtegi kaebust ravirežiimi, söögi ega millegi muu kohta ei kuulnud,“ nentis ta. Siiski võiks koostöö omavalitsustega õiguskantsleri sõnul olla tihedam: „Pean silmad seda koostööd, mis tehakse pärast isiku haiglast lahkumist ehk teisisõnu rehabilitatsiooniteenuse osutamist. Arstid näevad vaeva inimese ravimisega ja kui ta läheb koju tagasi, peab temaga edasi tegelema sotsiaaltöötaja, kes aitab tal eluga toime tulla.“ Jõksi sõnul on Saaremaal selles osas palju arenguruumi, kuid on ka positiivseid näiteid – ühena tõi ta välja Kaarma valla sotsiaaltöötaja, kellel on Kuressaare haiglaga väga hea koostöö rehabilitatsiooni korraldamisel.

Ka Kuressaare väikelastekodu probleemid on üldisemad, mida asutus ise lahendada ei saa. Üheks probleemiks on hariduse kättesaadavus. Näitena rääkis õiguskantsler lapsest, kelle ema peab igal hommikul tellima invatakso, et laps sellega kooli toimetada. „See on ebainimlik ja ei ole põhiseadusega kooskõlas,“ ütles Jõks. Tema hinnangul ei ole normaalne ka see, et erivajadusega lastekodulapsed, kes õpivad Kallemäe koolis, peavad iga päev 70 km bussiga sõitma.

Ebanormaalseks pidas õiguskantsler sedagi, et lastekodu kasvandikud, kellele on ametikoolis õpetatud kutseoskusi ja elus toimetulekut, lõpetavad pärast lastekodust lahkumist Sõmera hooldekodus, mis on ju tegelikult vanadekodu. „Siin on vaja nii maavalitsuse kui ka erinevate kohalike omavalitsuste koostööd,“ leidis Jõks.

Kas siis meie omavalitsused on haldussuutmatud, kui nad ei suuda oma väetite eest hoolt kanda? „Ma ei julge teha üheseid järeldusi, sest omavalitsused on erinevad,“ vastas õiguskantsler, lisades, et mõnes omavalitsuses on asjad väga hästi korraldatud, teises mitte. „Täna püsivad teenused võib-olla tänu mõne vallaametniku südametunnistusele ja pühendumisele, minu eesmärk on, et teised omavalitsused nende järgi joonduksid,“ lõpetas Jõks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)