Koerapark ja Slupi plats seadustatakse

Koerapark ja Slupi plats seadustatakse

 

Täna otsustab Kuressaare linnavolikogu, kas seadustada rahvasuus tuntud nimed Koerapark ja Slupi plats. Tegemist on haljasaladega, mis on seni olnud ametlikult nimetud.

Kuressaare linnavalitsuse nimekomisjoni esimees abilinnapea Argo Kirss ütles Oma Saarele, et pärast mainitud paikade nimede esimest lugemist volikogus tuli mitu parandusettepanekut just nüüdseks välja pakutud Slupi platsi kohta, millele esialgse variandina pakuti nime „Nuka plats“. „Slupi platsi varianti pooldasid nii volikogu eestseisus kui ka nimekomisjoni poole pöördunud linnavolinikud,“ märkis Kirss.

Üks linnavolikogu liige, kes nimekomisjoni poole pöördus, oli praegune kultuurikomisjoni esimees, kunagi abilinnapeana ka ise nimekomisjoni juhtinud Jaan Lember. Ta märkis, et paigad, mis on inimeste mälus mingi nimega kinnistunud, peavad ka ajaloo huvides saama nii jäädvustatud. „Kunagi, kui olin ise nimekomisjoni esimees, arutasime kadunud Boris Kiviga palju neil teemadel ja tema, kes suhtus Kuressaare linna nimedesse lausa pühendunult, ütles ikka, et ajaloolist pärandit tuleb hoida,“ meenutas Lember.

Argo Kirsi sõnul pakuti küll välja ka Slupi nurka, kuid kuna liidet „nurk“ kohanimedeseadus paikadele anda ei luba, otsustas komisjon „platsi“ kasuks. „Need on nimed, mis kuressaarlase jaoks seostuvad kindlate kohtadega linnas,“ ütles abilinnapea.

Ka ajaloolasest linnavolikogu liige Bruno Pao, kes samuti kuulub nimekomisjoni, oli volikogus teisele lugemisele minevate kohanimedega päri. „Kui rahvas neid nagunii tarvitab, on mõistlik need ka kohtadele anda,“ nentis Pao.

Slupi plats on haljasala, mis asub Tooma poe lähedal üle tee, Juhan Smuuli ja Pika tänava ristumiskohas, Koerapark aga kolmnurkne haljasala Turu ja Pika tänava ristumiskohas. Slupi plats on oma nime saanud kunagi seal asunud ärimees Schlupi juustutöökodade järgi. Saaremaa muuseumi peavarahoidja Maret Soorsk on „Saaremaa muuseumi kaheaastaraamatus 1999–2000“ kirjutanud, et praeguse korterelamu Pikk 60 kohal asunud hoone omandas 1890. aastal šveitslasest juustumeister Albert Schlup, kes rajas sinna juustutööstuse. Koerapargis aga käinud linna peened daamid oma koeri jalutamas ja pissitamas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 217 korda, sh täna 1)