Hiiumaalt Harilaiuga Saaremaale

Hiiumaalt Harilaiuga Saaremaale

 

On kolmapäeva hommik ja ees sõit Saaremaale. Pool tundi enne praami väljumist ootab sadamas paar-kolm sõidumasinat ja loomulikult nn piimapütt, mis hiidlaste lehmavalge naabersaarele toimetab. Hiidlastel ju peale kurikuulsa Lacto pankrotti oma piimatööstust enam pole.
Kutsuv käeviibe laevamehelt ja autod veerevad tekile.

Salongis toimetab Ilvese tütar

Reisijad suunduvad riburadapidi trepist üles salongi, kus „peamasina“ ülesandeid täidab baarineiu: müüb pileteid, siunates vahel jupsivat internetiühendust. Kel hommikukohv joomata jäänud, saab valida nii presskannu- kui ka filtrikohvi vahel. Ja ega võileivadki soovijata jää. Neiu nimi on Imbi Ilves. Kui narrimiseks küsin, kas tegu presidendi sugulasega, saan ka paraja vastuse: „Ma olen Ilvese tütar.“

Sõidupilet lunastatud, kohv käes, heidan pilgu reisiseltskonnale. Tüürin diktofoni ja aparaadiga kõrvallauda, kus raamatusse on süvenenud Hiiu maavalitsuse rahandusosakonna juhataja Jüri Ojasoo. Küsin, kas sünnikohta minek. Ei, hoopis kord kvartalis korraldatavale maavalitsuste rahandusosakondade juhatajate nõupidamisele, mis sedapuhku toimub Mändjalas.

Mis maavalitsustesse puutub, siis leiab Jüri, et siin on kaks teed: esiteks mitte vähendada maavalitsuste rolli, sest juba praegu on väga paljud funktsioonid tsentraliseeritud ministeeriumidesse, millega maavalitsusi tasapisi välja suretama hakatigi. „Teiseks, kui maavalitsus ministri kava järgi peabki olema riiklikku järelevalvet teostav asutus, siis las ta olla büroo, kus maavanem on sisuliselt büroojuhataja, kel maavanema roll puudub.

Sellega peaks kaasnema ka omavalitsusliidu tugevnemine, et kogu tegevus, mis erinevates valdkondades toimub, omavalitsusliidule üle anda, ja siis tekib juba selle juures kas näiteks maakonnavalitsus või ükskõik kuidas me seda siis nimetame. Samas praegune seadus seda protsessi jälle ei toeta.“

Tamkivi saab tiitli

Hüllo-Kristjan Simson, Kärdla, Pühalepa ja Reigi koguduse diakon, sõidab koguduste liikmetega Saaremaale, kus seisab ees sinod, mis maakeeli tähendab kiriku juhtivat organit ehk kirikukogu. Põhjuseks Jaanus Tamkivile kiriku sõbra tiitli üleandmistseremoonia.

Hiiumaa ja Saaremaa vahet sõitmist tuleb aastas ette paar-kolm korda ja reisu pikkuse kohta arvab Simson, et see on paras, kuigi parem oleks küll, kui kiiremini saaks.

Sokutan end seejärel kõrvallauda, kus jutlevad rõõmsameelsed koguduste liikmed. Prouad sõidavad üks kord aastas, kui toimub sinod.

Provokatsioonilisele küsimusele, kas Hiiumaa jõuab Saaremaale järele, saan vastuse, et ei jõua. „Saaremaal tundub olevat elu ja Kadi raadiot kuulates on seal nii palju sündmusi, mida meil ei ole,“ kinnitatakse koos.
Küsin ka arvamust pronkssõduri kohta ja vastuses on kõik ühel meelel: õigel ajal viidi ära ja koht, kuhu viidi, on ka õige. Sellega saadi painajast lahti – muidu oli justkui sõda keset linna kogu aeg silme all. Venemaa rünnakute suhtes arvatakse, et küll ta ükskord ära tüdineb.

Roolikambris

Selleks ajaks on Imbi juba laevajuhtidega kokku leppinud, et minusuguse sureliku jalg võib astuda ka paika, kus ma enne käinud pole ja kust toimub kogu laeva juhtimine. Kapteni kohuseid täidab vanemtüürimees, hiidlane Kalle Kamm, kel meresõitu saab kokku 24 aastat ja algus ulatub toonase Hiiu Kaluri traalideni. Kuigi Kalle unistustes laiusid välisveed, viisat selleks ei antud. Miks? „Küsi KGB käest!“ on vastus üheselt mõistetav.

Rooli hoiab Andrei Zubkov, kes räägib puhtalt eesti keelt, on ametilt pootsman ja enamiku oma veerandsajandi pikkusest meremeheteest seilanud kaubalaevadel Hiinas, Jaapanis ja mujal maailmas. Kõige suurem alus oli 50 000 hj ja 270 m pikk. Kuna aga Eesti oma merelaevandus n-ö otsad andis, siis jätkuski töö praamidel.

Mõlemad mehed on seda meelt, et suurel merel on meresõit tükimaad lihtsam kui siin, kus sa pead kanali laiusega arvestama ja jälgima, et tuul sind kinni ei lükka. Seetõttu on remonti läinud Kõrgelaiuga lihtsam, sest selle manööverdamisvõime on Harilaiust parem. Triigi sadamaski peab ettevaatlik olema, sest sealse kanali laius on vaid 40 meetrit. Hobujõudusid tuleb kokku 2500, mis on selle laeva kohta normaalne. Ühe edasi-tagasi reisiga kulub keskeltläbi 650 kilo diislikütet.

Juttu jätkuks veel kauemakski, aga siis teatab Andrei viisakalt, et hakatakse sildumiseks valmistuma ja palub mitte segada.

Triigis

Korjan tühjaks jäänud salongist oma kodinad ja kolistan trepist alla. Seitse masinat käivitavad mootori ja aparelli langedes puudutavad rattad Saaremaa pinda. Sadamas on paras järjekord tosinkonnast autost, neid tuleb teel vastu veelgi – asjatoimetused Hiiumaal ootavad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 94 korda, sh täna 1)