Jaapan valmistub lahinguks põhiseaduse pärast

Jaapan valmistub lahinguks põhiseaduse pärast

 

Jaapani parlament kiitis heaks seaduse, mille kohaselt tuleb läbi viia rahvahääletus patsifistliku põhiseaduse muutmiseks.

Patsifistlik põhiseadus võeti Jaapanis vastu USA survel pärast lüüasaamist II maailmasõjas. Vaatlejate hinnangul tähendab see seda, et lähiajal ilmub maailma uus sõjaline suurriik oma ballistiliste rakettide ja tuumaallveelaevadega. Muide, praegu on põhiseaduse muutmise poolt siiski vaid vähemus.

Praegu Jaapanis kehtiv põhiseadus kirjutati Ameerika okupatsioonivõimude poolt ühe nädala jooksul 1946. aasta veebruaris. Selle koostajate jaoks eraldati Tokio kesklinnas pommitamiste tagajärjel imekombel terveks jäänud hoone teine korrus. Seal nad siis selle dokumendi kiirkorras valmis vorpisidki.

Jaapani põhiseaduse tekst on rõhutatult liberaalses toonis ja sisaldab riigiõiguse ajaloos lausa pretsedenditut 9. paragrahvi, mis kuulutab, et Jaapan keeldub „vabatahtlikult” sõjast ja sõjalistest vahenditest rahvusvaheliste tülide lahendamisel. Samas keelab see paragrahv Jaapanil omada „vahendeid sõjapidamiseks”, sh ka maaväge, õhu- ja merelaevastikku.

Külm sõda dikteeris reeglid

Tõsi, Washingtoni loal hakati viimati mainitud keeldudele üsna pea läbi sõrmede vaatama. Hoogu võttis ju külm sõda ja selle loogika nõudis Jaapani muutmist palju tugevamaks liitlaseks. Vastavalt praegu juristide seas levivale ametlikule tõlgendusele ei keela 9. paragrahv Jaapanil kaitsejõudude omamist. Kuid need jõud ei tohi omada ründerelvastust, sh pommitajaid ja ballistilisi rakette.

Jaapani põhiseaduse 9. paragrahvist tulenevate keeldude tagajärjel on sõjalisel liidul USA-ga ühepoolne iseloom – ameeriklased on võtnud endale kohustuse oma Kaug-Ida liitlasele kohe appi tõtata, kui selleks on tekkinud vajadus. Samas aga ei oma Jaapan õigust tema õhuruumis lendavaid vaenuliku riigi rakette isegi alla tulistada.

Liberaaldemokraadid on alati soovinud muutust

Möödunud sajandi keskpaigast alates Jaapanis võimul olnud liberaaldemokraatlik erakond on alati võidelnud selle nimel, et 1947. aasta põhiseadust muuta. Aga vaid praegune peaminister Shinzo Abe on sellest küsimusest teinud oma poliitika peamise eesmärgi. Ta on korduvalt nõudnud „sõjajärgse perioodi“ lõpetamist Jaapani ajaloos, et Jaapan muutuks taas „normaalseks riigiks”.

Praegu ollakse Tokios veendunud, et täisväärtuslike sõjajõudude loomine aitab Jaapanil tõsta oma poliitilist kaalu kogu maailmas. Nimelt pole see poliitiline kaal vastavuses riigi majandusliku võimsusega. Peale selle on Jaapanis paljud veendunud, et kui Lähis-Idas peaks mingil seletamatul põhjusel tekkima pingekolle, siis ei riski Washington oma liitlase päästmise nimel astuda sõjalisse konflikti võimsa Hiinaga.

Põhiseaduse 9. paragrahvi vastu suunatud kampaania käigus on tõusva päikese maal tehtud juba mitu olulist sammu. Nii näiteks loodi selle aasta jaanuaris Jaapanis kaitseministeerium. 2004.–2006. aastal saadeti Jaapani relvajõud USA juhitava rahvusvahelise sõjalise kontingendi koosseisus Iraaki. Tõsi, Jaapani sõduritel puudub õigus tule avamiseks ja nad tegelevad Iraagis eranditult vaid humanitaarülesannete lahendamisega. Kuid pretsedent siiski loodi: esimest korda pärast 1945. aastat saadeti Jaapani sõdurid välismaale ja seda tehti oma riigi valitsuse korraldusel ning mitte ÜRO rahujõudude koosseisus.

Keeruline ülesanne

Põhiseaduse muutmine on loomulikult vaevanõudev ülesanne – esmalt peab vastava otsuse langetama 2/3 Jaapani parlamendi mõlema koja saadikutest. Valitsev liberaaldemokraatlik partei liidus tsentristliku Komeito erakonnaga (tõlkes: puhta poliitika erakond) omab esimest korda ajaloos parlamendi alamkojas tõepoolest sellist enamust. Mis aga puudutab ülemkoda ehk nõuandjate koda, siis selle koosseis selgub juulikuus toimuvate valimiste järel.

Kuid parlamendis saavutatud võitudest on veel vähe. Põhiseaduse muudatuse peab heaks kiitma ka rahvahääletus. Seda ei ole aga Jaapani ajaloos veel kunagi korraldatud. Möödunud nädalal parlamendis vastu võetud seaduse kohaselt läheb muudatus läbi, kui rahvas kiidab selle heaks absoluutse häälteenamusega, kusjuures osaluskünnist pole kehtestatud. Opositsioon on seisukohal, et selline sündmuste käik võib tekitada olukorra, kus riigi saatust määrav küsimus otsustatakse vähemuse poolt.

Vastuolulised meeleolud

Praegu on Jaapani valijate meeleolud väga vastuolulised. Küsitlused näitavad, et põhiseaduse muutmist pooldab enam kui pool valijaskonnast. Kuid suur osa valijatest väitis, et nemad toetavad põhiseaduse muutmist vaid küsimustes, mis puudutavad kodanike õiguste laiendamist, looduse kaitsmise tõhustamist ja riigiaparaadi reformimist. Kui uskuda Jaapani ühe suurima ajalehe Asahi Shimbun poolt maikuus teostatud küsitlust, siis jätaks 49% valijatest 9. paragrahvi, mille ümber vaidlus käib, siiski jõusse. Selle paragrahvi muutmise poolt oli vaid 33% valijatest. Ülejäänud ei omanud veel kindlat seisukohta.

Vastava agitatsiooni tegemiseks on aga Jaapani valitseval erakonnal aega veel piisavalt – möödunud nädalal parlamendis vastu võetud seadus referendumi korraldamiseks jõustub alles kolme aasta pärast, kuid enne seda ei tohi põhiseaduse muutmise projekti parlamendile isegi mitte esitada. Kõik see aga tähendab, et ajalooline referendum ei toimu Jaapanis mitte varem kui aastal 2011.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)