Venemaa ja euroliidu vastastikune energeetiline sõltuvus on müüt

Läinud nädalal kommenteeris maailma ajakirjandus väga põhjalikult Venemaa ja euroliidu suhteid. Põhjuseks oli, et nädal tagasi toimus Samaaras Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumine.

Saksa äriringkondade ajaleht Handelsblatt kirjutas, et eurooplastel tuleks mõneks ajaks maha matta oma kavatsus sõlmida Venemaaga uus partnerlusleping ja veidi mõtiskleda tekkinud olukorra üle.

Venemaa pole enam ammu endine riik, mis hädasti vajab abi …Täna on Venemaa rikas riik, mis areneb dünaamiliselt ja on oma saavutuste üle erakordselt uhke. Et rahustada oma haavatud hinge, võib Kreml endale konfrontatsiooni Läänega lubada. Tees, et Venemaa ja Lääs on teineteisest vastastikku sõltuvad, mida Berliini võimukoridorides pidevalt korratakse (ja mida kordas ka briti majandusleht – toim.), kuulub täna mütoloogia valdkonda.

Saksa ärileht jätkab: sõltuvus on tõepoolest olemas, kuid see sõltuvus on ühepoolne, sest Saksamaa ei elaks ilma Venemaa gaasita talve üle. Tõsi, Vene gaasitarned on tagatud pikaajaliste lepingutega, kuid need lepingud annavad Moskvale kätte trumbid, mis muutuvad võimsamaks vastavalt sellele, kuidas edeneb Läänemere gaasitrassi ehitus. Peale selle mängib Kreml eurooplastega väga edukalt mängu “Jänes ja kilpkonn”: kus Brüsseli emissarid ka välja ei ilmuks, et kindlustada end uute energiatarnetega, on Gazprom neist alati juba ette jõudnud. See kehtib nii Põhja-Aafrikas kui ka Kesk-Aasias…

Loomulikult on Venemaa huvitatud euroliidu kui kindla kliendiga heast läbisaamisest. Kuid samas võib Moskva endale kliente valida. Kui eurooplased muutuvad Moskva arvates liiga nahaalseteks (mida eurooplased kindlasti mitte kunagi ei tee), siis suunab Kreml oma gaasi- ja naftatarned Aasiasse, kus majandus areneb enneolematu tempoga. Naftavoogude ümbersuunamine itta võib juba praegu toimuda väga kiiresti. Mis aga puutub gaasi, siis on Venemaa ka siin abinõud juba tarvitusele võtnud ja ehitab vedelgaasiterminaale.

Kõigele sellele, jätkab Handelsblatt, võib siiski vastu seada argumendi, et Venemaa vajab hädasti Lääne kapitalimahutusi ja oskusteavet. Nii see tõepoolest on, sest Vene gaasi- ja naftatööstus vajab moderniseerimist. Kuid selleks pole ei Kremlil ega sellega lähedalt seotud kontsernidel Lääne abi vaja. Viimastel aastatel on energiakandjate hind maailmaturul olnud erakordselt kõrge ja see on võimaldanud Venemaal terveneda – laenajast riigist on ta maailma finantsturgudel muutunud tõsiseltvõetavaks tegijaks.

Kui küsimusele läheneda sellest vaatenurgast, siis on selge, miks Vladimir Putin oma võimuloleku viimasel aastal Läänega jõupositsioonilt kõneleb. Külm sõda on küll ajalugu, kuid Moskva poliitiline eliit mäletab veel hästi, kuidas vahetult pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist tuli külmutada mitmed relvastusprogrammid, mis olulised mõjus Venemaa eneseuhkusele.

Nüüd püüab Moskva kaotust tagasi teha ja pillub kaikaid kodaratesse kõiges, mis võib tema huvidele halvasti mõjuda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 korda, sh täna 1)